Mary Stuart
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Mary Stuart | |
|---|---|
_-_Google_Art_Project.jpg) Mary Stuart (u 1558–1560) | |
| Šotimaa kuninganna | |
|
Ametiaeg 14. detsember 1542 – 24. juuli 1567 | |
| Eelnev | James V |
| Järgnev | James VI |
| Prantsusmaa konsort-kuninganna | |
|
Ametiaeg 10. juuli 1559 – 5. detsember 1560 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
8. detsember 1542 Linlithgowi palee, West Lothian, Šotimaa kuningriik |
| Surmaaeg |
8. veebruar 1587 Fotheringhay Castle, Northamptonshire, Inglismaa kuningriik |
| Abikaasa |
François II Henry Stuart James Hepburn |
| Vanemad |
James V Marie de Guise |
| Lapsed | James VI ja I |
| Sugulased | Stuartid |
| Autogramm |
 |
Mary Stuart (prantsuse Marie, reine des Écossais; 8. detsember 1542 Linlithgowi palee, West Lothian, Šotimaa – 8. veebruar 1587 Fotheringhay Castle, Northamptonshire, Inglismaa) oli Mary I nime all Šotimaa kuninganna 14. detsembrist 1542 kuni 24. juulini 1567. 1558. aastal abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuninga François II-ga, kes oli troonil 10. juulist 1559 kuni 5. detsembrini 1560. Sel ajal oli Mary Stuart Prantsusmaa konsort-kuninganna.
Mary Stuart on oma traagilise elu tõttu üks tuntumaid Šotimaa monarhe.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Mary sündis Šotimaa kuninga James V ja Marie de Guise'i peres. Kuna James V suri nädal hiljem, siis 6-päevaselt (reaalselt küll 1561. aastast) sai Mary Šotimaa kuningannaks.
Lapsepõlve ja nooruse veetis ta Prantsusmaal kuningas Henri II õukonnas. 1558. aastal abiellus hilisema kuninga François II-ga, kes 5. detsembril 1560 suri. Mary Stuart naasis Šotimaale. Hiljem püüdis ta Hispaania, Prantsuse ja inglise katoliiklaste toetusel kukutada lastetut Inglismaa kuningannat Elizabeth I-st.
29. juulil 1565 abiellus Mary Holyroodi palees oma nõo Henry Stuarti ehk lord Darnleyga. Abielu vihastas Elizabeth I-st, kuna temalt ei küsitud abiellumiseks luba. Mary Stuart ja lord Darnley olid aga Margaret Tudori järeltulijatena Inglise trooni pärijad. Mary hakkas oma meest tolle kõlvatu käitumise ja ebameeldiva iseloomu pärast põlgama, kuid ei tahtnud abielu lahutada, kuni tal polnud sündinud troonipärijat. Darnley vangistas vahepeal Mary ning tappis tema erasekretäri, soovides kuningavõimu endale haarata. 1566. aastal sündis tulevane kuningas James VI ning abielupaari suhted jahenesid veelgi. Lisaks sellele kasvasid pidevalt pinged ka Šotimaa katoliiklaste ja protestantide vahel.
1567. aasta alguses hukkus lord Darnley segastel asjaoludel, milles kahtlustati nii Maryt kui ka tema vastaseid. Küsimus on siiani jäänud lahendamata. Igal juhul muutus katoliiklasest Mary positsioon Šotimaa troonil üha ebakindlamaks.
1567. aasta juunis puhkes Šotimaal Mary-vastane kalvinistide mäss, mille järel Mary Stuart loobus troonist, lastes võimule oma poja James VI, kes oli sellal üheaastane. Mary oli sunnitud põgenema Inglismaale, kus ta lootis peavarju leida Elizabeth I juurest. Viimane aga põlgas Mary Stuartit ja vangistas ta. Võimalik, et Mary jätkas ka Elizabethi juures olles plaane tolle kukutamiseks ning ise troonile asumiseks. 19 aastat vangipõlves elanud Mary tunnistati pärast pikki protsesse, vandenõus tappa Elizabeth I, süüdi. Mary Stuart hukati 8. veebruaril 1587. Tema hukkamise kohta on käibel mitmeid legende. Mary poeg James VI jõudis aga 1603. aastal, pärast Elizabethi surma, James I nime all ikkagi ka Inglismaa troonile.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Stefan Zweig "Maria Stuart" Eesti Raamat 1970
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mary Stuart |
| Eelnev James V |
Šotimaa kuninganna 1542–1567 |
Järgnev James VI |