Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Vananenud kirjanduses (peamiselt 20. sajandi I poolel) tähistati oksiidi terminiga "hapend".

Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side.

Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, need tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel.

Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku muudegi metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiinium kattub õhuhapnikuga reageerimisel õhukese oksiidikihiga. See kiht on nii tihe, et kaitseb metalli edasise oksüdeerumise eest. Seepärast on alumiinium tavatingimustes õhu ja vee suhtes hea vastupidavusega. Ka raua pinnal tekkiv rooste koosneb põhiliselt oksiidist. Raud(III)oksiid on aga kohev ega kaitse rauda edasise roostetamise eest.

Oksiide saadakse:

1. Metallide reageerimisel hapnikuga
2. Mittemetallide reageerimisel hapnikuga
3. Orgaaniliste ainete põlemisel
4. Lahustumatute hüdroksiidide lagundamisel

Näited

• H₂O ehk vesi – laialdaselt levinud lahusti, elusolendite peamine komponent.
• Fe₂O₃/FeO/Fe₃O₄ ehk rauarooste
• Al₂O₃ ehk alumiiniumoksiid, millest saadakse alumiiniumi.
• CaO ehk kustutamata lubi, tähtis ehituses.

Vaata ka

• Väävli oksiidid
• Neutraalsed oksiidid