Pasvalys

Pasvalys
leedu	Pasvalys
	Pasvalyse kesklinn
	Pasvalysi vapp
	Pindala: 7,22 km²
	Elanikke: 6411 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 56° 4′ N, 24° 24′ E

Pasvalys (leedu^ⓘ) (poola Poswol või Pozwol) on linn Leedu põhjaosas. Linn on Pasvalysi rajooni ja Pasvalysi valla halduskeskus. Pasvalys asub merepinnast 55 meetri kõrgusel Lėvuo, Pyvesa ja Svalia jõe kallastel. Neist viimase järgi on linn ka nime saanud.

Linnas on raamatukogu ja kultuurimaja. Haridust annavad gümnaasium, kaks põhikooli, muusikakool, spordikool ja internaatkool erivajadusega lastele. Lėvuo kaldal asuvad mineraalveeallikad (sisaldavad kaltsiumsulfaati); allikate juures asub väike sanatoorium. Pasvalysi sõpruslinn on Liévin.

Vaatamisväärsusteks on veskikivide muuseum, looduskaitsealune Pasvalysi tamm, katoliku kirik, mis ehitati aastal 1787, ja selle XVIII sajandil ehitatud kellatorn ning Leedu sügavaim koobas Žalsvasise allikas.^[2]

Elanikkond

1699 (1868)
4800 (1966)
5641 (1970)
7200 (1976)
7370 (1979)

9071 (1989)
8709 (2001)
7523 (2011)
7288 (2013)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pasvalysi elanikest leedulasi 98,42%, venelasi 0,74% ja teiste rahvaste esindajaid 0,84%.^[3]

Ajalugu

Pasvalys tekkis semgalite alale. Asulat on esmamainitud 1494. aastal, mil sinna ehitati esimene kirik. Linnaõigused sai Pasvalys 1546. aastal. 1557. aasta 14. septembril sõlmiti seal Posvoli leping (Pasvalysi leping). Aastal 1586 kinnitas Stefan Batory Pasvalysi linnaõigused uuesti.^[4]

XIX sajandi lõpuks oli Pasvalysist saanud alev.^[5] Knygnešystė ajal oli alev üks ühe tähtsama salakaubavedaja Jurgis Bielinise baasidest. Aastal 1916 avati alevit läbiv kitsarööpmeline raudtee. Pasvalysist hargnesid liinid Biržai, Panevėžysi ja Joniškėlise suunas. Linnaõigused sai Pasvalys taas 1946. aastal. Aastaks 1983 olid linna läbivad raudteeliinid suletud.