Patika (Rae)
|
See artikkel on külast Rae vallas; Tapa valla küla kohta vaata artiklit Patika (Tapa) |
| Patika | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 10,5 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 506 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 6036[3] | |
| Koordinaadid: 59° 19′ N, 24° 56′ E | |
  | |
 |
Patika on küla Harju maakonna Rae vallas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Patika (Patricae) küla kui üht vanimat Tallinna Jaani seegile kuulunud maavaldust on esmamainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Patikal oli kuni 1549. aastani kaks üksjalakohta, siis tekkis juurde kolmas.
Patika küla on kuulunud Rae mõisale. Pärast Kautjala mõisa maade eraldamist Rae mõisast aastatel 1694–1698 on Kautjala olnud Tallinna linna mõis.
Valdade tekkimisel mõisate aladele kuulus Patika küla kuulunud Kautjala valla haldusalasse. Valdade liitmisega 1890. aastal sai Rae valla osaks.
1887. aastaks oli Kautjala mõisa 16 talust päriseks ostetud 4 (Uustalu, Rätsepa, Suitsu ja Hiio), rendil oli 33 saunakohta. 1888. aastal ehitati Kautjalas uus talumaja Välja. Rentnik ise vedas materjali ja maksis ka osa ehituskuludest.
1918. aastal asutati Patikal Vaida Kautjal selts Ilmarine. Seltsil oli oma ligi 300 raamatust koosnev raamatukogu, mis asus Evarti talus ja mida pidas selle talu peremees Gustav Vihul. Nõukogude ajal liideti seltsi raamatukogu Jüri raamatukoguga.[4]
1. aprillil 1949 moodustati Patika külas kolhoos Töösangar. 1960. aastatel toimunud kolhooside ühendamise käigus läks Patika küla Vaida sovhoosi haldusalasse. 1990. aastate alguses sovhoos ja sellega ka põllumajanduslik suurtootmine lagunes.
1950. aastatel alustati Patika küla keskasula planeerimist. Planeering nägi ette elamukvartali rajamist. Suurem osa toona planeeritud elamukvartalist on välja ehitamata, sealhulgas ka näiteks kavandatud staadion. Küll aga ehitati kultuurimaja, mis mõnda aega tegutses ka koolina. 1970.–1980. aastatel tegutses Patika kultuurimaja juures mitu huviringi ja korraldati rahvapidusid. 1996. aastal müüdi kultuurimaja enampakkumisel ning hoone vahetas mitu korda omanikku.
1980. aastate keskel hakati rajama Patikale suvilakooperatiive. Praegu on Patikal kokku kuus suvilakooperatiivi ligi 200 krundiga. Üha enam endisi suvilaomanikke on oma majapidamisi ümber ehitanud ja kolinud päriselt Patikale elama.
21. aprillil 2009 registreeriti Kautjala-Patika Külaselts, mille eesmärgiks on külaelu aktiveerimine, kultuuriürituste korraldamine ja muud külaelanikele suunatud tegevused.[5]
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 1996 | 2003 | 2008 | 2009 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Elanike arv | 263 | 269 | 193 | 170 | 182 | 164 | 230 | 272 |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 28.11.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Jüri raamatukogu koduleht http://www.jyri.lib.ee/raamatukogust/ajalugu/article_id-106
- ↑ http://www.kautjalapatika.ee/
- ↑ Rae valla koduleht
Alevikud: Assaku | Jüri | Lagedi | Peetri | Vaida
Külad: Aaviku | Aruvalla | Järveküla | Kadaka | Karla | Kautjala | Kopli | Kurna | Lehmja | Limu | Pajupea | Patika | Pildiküla | Rae | Salu | Seli | Soodevahe | Suuresta | Suursoo | Tuulevälja | Urvaste | Uuesalu | Vaidasoo | Vaskjala | Veneküla | Veskitaguse | Ülejõe