Piirsalu
See artikkel räägib külast. Perekonnanime kohta vaata artiklit Piirsalu (perekonnanimi). | Piirsalu | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 77,8 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 155 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 6191[3] | |
| Koordinaadid: 59° 3′ N, 24° 2′ E | |
  | |
 |
Piirsalu (18. sajandi kaartidel ka Piersallo ja mõis Piersahl) on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, Risti ja Kuijõe vahel.
Esimest korda mainiti Piirsalu küla 16. sajandil Fr. Stackelbergi vakuraamatus nime Pirsell (Phirzal) all. Samast ajast pärinevad ka esimesed eestikeelsed palvetõlked (issameie, "Ole tervitatud, Maria" ja usutunnistus) Piirsalu koguduse õpetaja Johhannes Lelowi sulest Kullamaa vakuraamatus.[4] Küla nimi lähtub sõnadest piir ja salu.[5]
17. sajandist kuulus küla Piirsalu mõisa alla, mis eraldati Kuijõe mõisast. Aastail 1628–1691 kuulus see kant Haapsalu krahvkonda. Piirsaluga on 1977 liidetud Annamõisa (1798 karjamõis Annenhof', u 1900 Аннамойза), Kabeli (1844 Kabbele), Valksi ja Vanamaa (1725 Wannama) külad.
Endise Valksi küla kohta kasutati aastal 1726 nime Walcksi, aastal 1844 aga nimekuju Walksa. 1726. aastal on küla all kaks talupoega, kel lisanimeks Walksi, 1782. aasta revisjonis on koht märgitud aga hajataluna (Walkse Clauss). Hiljem asusid külas Uue-Valkse ja Vana-Valkse talud. Nime päritolu pole teada, tõenäoliselt tuleb see samast sõnatüvest, mis esineb ka sõnades valge ja valk. Piirsalu küla all on XVI sajandi I poolel mainitud Valsi Thomase nimelist üksjalga, võimalik, et ka tema lisanimi on seotud Valksi nimega.[6]
Piirsalus asub väike XIX sajandi esimesel poolel rajatud kõrts.
Külas asub Piirsalu kirik, kus tegutseb Piirsalu kogudus.
Külas on kaks bussipeatust: Metskond ja Piirsalu.[7]
Piirsalus asuvad XVIII sajandi klaasikoja asukoht, asulakoht, Piirsalu kalmistu koos seal asuva II maailmasõjas hukkunute ühishauaga ja Piirsalu vana kalmistu koos seal asuva II maailmasõjas hukkunute ühishauaga on kaitstavad muinsusmälestised. Külas asub Mustjärve raba hoiuala. [8]
Kuni 2013. aastani kuulus küla Risti valda.
Külas tegutseb Piirsalu Küla Selts, mille kirjastusel ilmus 2009. aastal küla kohta 174-leheküljeline raamat "Piirsalu".[4]
Rahvapärimus
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvajutu järgi teatakse Piirsalu asustust väga vana olevat. Ümbruskonnas olnud kaks küla: Kiigemäe ja Kalmu, mis hävisid Piirsalu mõisa loomise käigus pärast Põhjasõda. Kalmu rahvas kolis praegusesse Kabeli külla, Kiigemäe rahvas aga Ehrkundi saarele, kus oli olnud Anne mõis. Viimane jätnud Kiigemäe küla rahvale päranduseks Annamõisa nime, ahjuvareme ja sirelipõõsa. Annamõisa küla püsis elujõus veel 1948. aastani, mil sinna asus sõjavägi.
Kiigemäe küla Laasu talu õuel kasvanud tamm. Kui peremees oli sunnitud talust lahkuma, öelnud ta puule: "Näed talu minemist, näed talu tulemist." Laasu tamm oma madala, kuid jändriku kerega püsib tänapäevani. Karjalapsed on küll selle õõnsusesse lõket teinud, kuid haljus ei kao. Õõnsus mahutab umbes 7 last.
Piirsalu metsas olnud suurem veega piiratud ala, mida on nimetatud Ehrkundi saareks. Sinna ehitanud Koluvere lossi krahv väikese mõisa, kuhu pannud elama oma armukese Anna. Anna olnud mõisnikutütar ja tal oli olnud vallaslaps.
Piirsalu valla külad kuulunud Koluvere lossi alla, ent need olid orjusest vabad, kuna maa asus eraldi muudest valdustest. Üks soise maaga piiratud mets peitnud endas asundust, millest ei teatud midagi. Kord lasknud Koluvere lossi omanik mingi ehitise jaoks tellisesavi otsida. Otsijad sattunud senitundmata külale ja lausunud: "Seal metsas on üks "falsch" ("vale" ehk "ebaseaduslik") küla." Just sealt saadudki savi ja ühtlasi sai küla nime – Valkse, mis hilisemalgi ajal savitelliste põletamisega kuulus.
Pärast Põhjasõda ja Piirsalu mõisa loomist nähtud kurja vaeva, et sinna teed ehitada. Teesihti aeti kolm korda, kuid ikka läinud tee sihtkohast mööda. Siis tehtud tuli esimese talu väravasse kuuse otsa ja varahommikul tule, päeval suitsu järgi aetud siht õigesti. Tee kannab nime Sihi tee ja viib Piirsalu keskusest Valkse külla.
Tuntud elanikke
[muuda | muuda lähteteksti]Piirsalus on sündinud koorijuht Lembit Verlin.
1902. aastal elas Piirsalus oma õemehe juures A. H. Tammsaare, kes kajastas sealset olustikku ka kahes oma novellis. Tammsaare õepoeg Arnold Grossthal oli näitleja.
Piirsalu koolis õppis Priit Põldroos.[9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 19.07.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 4,0 4,1 "Piirsalu", raamatukoi.ee
- ↑ Eesti kohanimede leksikon
- ↑ Eesti kohanimede leksikon
- ↑ https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maanteeamet
- ↑ Maa-ameti geoportaal
- ↑ eestigiid.ee
