Riguldi

Riguldi
eesti Riguldi rootsi Rickul rannarootsi Rikull
Pindala: 14,8 km² (2020)
Elanikke: 22 (31.12.2021)
EHAK-i kood: 6968
Koordinaadid: 59° 8′ N, 23° 32′ E

Riguldi ehk Rickul on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Riguldi nimi on mugandatud rootsi nimest Rickull. Rootsi nimi on kaheosaline ja seda on seletatud mitmeti. Esmauurija Carl Russwurm pakkus välja sõnaühendit ria (rehi) + kulle (küngas), seega Rikullen, nagu koha peal seda mõisteti. Sakslaste tõlgendus nimest oli Russwurmi järgi Rickholz (rikas mets). Paul Johansen ei välistanud saksa algupära, ent pakkus seletuseks alamsaksa rick (latt, teivas) + holt (metsasalu). T. E. Karsten ja Per Wieselgren pöörasid tähelepanu esisilbi täishäälikule y ja pidasid võimalikuks lähtenimeks Rygg-hult (mäeseljaku salu). E. Lagman oletas lähtumist Lõuna-Rootsist, kust ta leidis üle 400 näite nimedest, mille lõpus oli -hult või mis olid kujul Hult või Hylte.

Küla kohta kasutati aastal 1557 nime Ryckholdt, aastal 1560 Ryckholt, aastal 1565 Richwlth, Richulth, aastal 1613 Ricolt, aastal 1627 Rykold, aastal 1653 Richholtz ja aastal 1688 Rickholts, Rickholz.

22. juunist kuni 10. juulini 1933 toimus Riguldis Saksa vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse ja Saksa Klubi korraldusel Saksa vähemusrahvuse töölaager.

1920. aastatel tekkisid Riguldi mõisa maale kaks asundust, Norrby (Põhjaküla) ja Söderby (Lõunaküla), mis 1977. aastal liideti Riguldiga. Riguldiga liideti aastal 1977 veel Haversi ja Luksi külad, Riguldi põhjaotsas on sellega koos Haversiga liidetud endine küla Pöia.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Noarootsi valda.

Küla aladele jäi Riguldi mõisa süda. Mõisa peahoone, park, ait, tõllakuuri varemed, kelder, sepikoda, piirdemüürid ja kuivati on ehitismälestistena kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

Külas on Riguldi ja Söderby bussipeatus, Höbringi ja Riguldi piiril ka Vanaküla bussipeatus.

Vaata ka

• Luksi
• Pöia