Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Piret Jaaks

Allikas: Vikipeedia
Piret Jaaks (2014)

Piret Jaaks (sündinud 5. augustil 1980) on eesti kirjanik. Ta on tuntud peamiselt näitekirjanikuna, kuid on kirjutanud ka proosat, lasteraamatuid, stsenaariume ja kriitikat.

Haridustee

[muuda | muuda lähteteksti]

Piret Jaaks on lõpetanud 1998. aastal Kohila Gümnaasiumi ja 2003. aastal Tartu Ülikooli[1] teatriteaduse erialal. 2022. aastal kaitses ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis filosoofiadoktori kraadi teatrikunsti erialal.[2]

Kirjanduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Näidendid ja dramaturgia

[muuda | muuda lähteteksti]

Piret Jaaks alustas näidendite kirjutamist õppides Tartu Ülikoolis, kus toimusid esimesed kirjanduslikud katsetused.[3] Näitekirjanikuna tuli ta fookusesse 2011. aastal, kui tema näidend "Näha roosat elevanti" võitis Eesti Teatri Agentuuri poolt korraldatud näidendivõistluse.[4] Näidend lavastati 2013. aastal Polygon teatris (lavastaja Tamur Tohver).[5] Seejärel liikus Jaaks dokumentaalteatri valdkonda, olles dramaturgiks Vaba Lava ja R.A.A.A.M.i integratsiooniteemalisele lavastusele "Ma pigem tantsiksin sinuga" (2016, lavastaja Oleg Soulimenko), mis rääkis eesti ja vene kogukondade omavahelisest suhtlusest.[5] Seda lavastust on Jaaks oma doktoritöös nimetanud teedrajavaks enda loometeel dramaturgi ja dokumentaalteatri uurijana.[6] Järgnesid dokumentaalsed lavastused "Plaan T" Kanuti Gildi Saalis (2018, lavastajad Siim Tõniste ja Üüve-Lydia Toompere)[5], autorilavastus "Ilusad inimesed" (2019) Tartu Uues Teatris[5], lavastus iseseisvuse taastamisest "Samad sõnad, teine viis" Eesti Draamateatris (2021, lavastaja Mari-Liis Lill)[5], "Minu Narva", Vaba Lava Narva teatrimajas (2021, lavastaja Katrin Nielsen)[7] ja 2024. aastal "Lõpp" Vanemuise teatris (lavastaja Marta Aliide Jakovski), mis põhines intervjuudel hingehoidjate ja surijatega.[8]

Jaaksi esimene lastenäidend, mis lavale jõudis, oli "Pobiseja" Piip ja Tuut teatris (2017, lavastaja Marek Demjanov), millele järgnesid tööd Eesti Noorsooteatris (endine NUKU teater): "Elias maa pealt" (2018, lavastaja Helen Rekkor), eepiline kommunaaldraama 1990. aastatest "Enne meid oli veeuputus" (2018, lavastajad Jaak Kilmi ja Kiur Aarma) ning 2022. aastal "Uperpall" koostöös Zuga ühendatud tantsijatega.

Piret Jaaks on osalenud ka mitmetes rahvusvahelistes koostööprojektides nagu näiteks eksperimentaalne lavastus digiriigi ohtudest "Eritunnused" (2017, Vaba Lava, lavastajad Chris Kondek ja Christiane Kühl)[5], 2018. aastal jõudis aga Helsingis teatris Viirus lavale dokumentaallavastus "Ehitajad. The Builders" (kaasautor Nina Maria Häggblom, lavastaja David Kozma).[9] Samuti on teda lavastatud välisriikides, näiteks Minski teatris Homo Cosmos 2019 on tulnud lavale tema esimene draama "Näha roosat elevanti" (lavastaja Kalev Kudu) ja Sloveenia nukuteatris seati lavale Jaaksi lasteraamatu "Emme draakon" põhjal tehtud dramatiseering (2022, lavastaja Katja Povše)[10].

Lisaks dokumentaalteatrile on Piret Jaaks well made play (hästi tehtud näidendi) žanris kirjanik, mille professionaalsest tasemest annavad tunnistust arvukad auhinnad näidendivõistlusel, nominatsioonid Eesti teatri auhindadel kui ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhindadel.[11] Jaaks on kahel korral võitnud Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse, lisaks näidendile "Näha roosat elevanti" (2011) ka leinast rääkiva näidendiga "Siirderiitujad" (2019), mis esietendus Ugala teatris 2021. aastal nime all "Valged põdrad", lavastajaks Andres Noormets.[12] Raadioteatris on etendunud tema proosanäidend "Aasta pärast" (2017, lavastaja Aare Toikka).[13] Jaaksi enimmängitud näidend on aga draama "Öökuninganna", mis on jõudnud lavale lausa kolmel korral: Karlova teatris[5], Vana Baskini teatris[5] ja Soomes Turu teatris[14].

Proosa

[muuda | muuda lähteteksti]

2015 ilmus Piret Jaaksi novellikogu "Linnalegend" (kirjastus Jumalikud Ilmutused), mis sai ka Betti Alveri kirjandusauhinna.[15]

2023. aastal ilmus Jaaksil romaanivõistluse III preemia pälvinud ajalooline romaan "Taeva tütred" (Varrak), mis põhineb baltisaksa päritolu Eesti misjonäri Hedwig Bülli elulool, kes suutis oma tegevusega päästa hukust tuhandeid armeenlaste vastu suunatud pogrommi ohvriks langenud lapsi ja naisi.[16] 2023. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii liige Heidi Aadma ütles, et see on haruldase sisendusjõu ja psühholoogilise täpsusega kirjutatud missioonilugu, mis pühendub kõige olulisemale ja välistab ebaolulise, seda ka vormis. Teine žürii liige, ajaloolane ja kirjanik Tiit Aleksejev lausus, et „Taeva tütred“ on lugu tugevast naisest, karjasest, kes ei jäta oma karja. "Teost iseloomustab meisterlikult kujutatud keskkond ning ajastuliselt usutav keel, mis on ajaloolise romaani puhul väärtusteks omaette," sedastas Aleksejev.[17] Romaan oli ka A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia nominent.[18]

2024. aastal ilmus "Põdravalgus" (ISBN 9789916426364).

Lasteraamatud

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaaks on avaldanud neli lasteraamatut. 2017 ilmus tema esimene lasteraamat "Kadunud soki saladus" (kirjastus Varrak), mille on illustreerinud Marion Undusk. 2019. aastal ilmus lasteraamat "Emme draakon" (kirjastus Päike ja Pilv), mille illustreeris Marju Tammik ja mis pälvis n-ö lastekirjanduse Oscari, olles arvatud rahvusvahelisse lastekirjanduse kataloogi "The White Ravens".[19] 2022 nägi ilmavalgust Jaaksi uus teos "Härra Maru mustikapood", lugu suure lugemishuviga poisist, millele tegi pildid koomiksikunstnik Joonas Sildre. Tema neljas lasteraamat "Öölaps" (Pegasus 2024), mis aitab lastel seljatada hirme, ilmus koostöös illustraator Lumimariga.[20]

Jaaksi raamatuid on soovitanud lastele ka Eesti Lastekirjanduse Keskus.[21]

Stsenaristika

[muuda | muuda lähteteksti]

Piret Jaaks on alates 2019. aastast ETV teleseriaali "EnsV" kaasstsenarist koos Villu Kanguriga.

Ajakirjanduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2000. aastast on ta kirjutanud kirjandus- ja teatrikriitikat ning teinud reportaaže, intervjuusid, persoonilugusid näiteks Eesti Ekspressile, kultuurilehele Sirp, Postimehele, Eesti Päevalehele, Müürilehele, Eesti Rahvusrinhäälingu veebi, ajakirjale Teater. Muusika. Kino jpt. Ta on esimene eestlane, kes tegi intervjuu maailmakuulsa filmilavastaja Lars von Trieriga.[22]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Auhinnanominatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2014 – Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent näidendiga "Näha roosat elevanti"[29]
  • 2015 – Eesti teatri auhindade nominent näidendiga "Näha roosat elevanti"[30]
  • 2019 – Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent näidendiga "Enne meid oli veeuputus" (koos Jaak Kilmi, Kiur Aarma ja Andris Feldmanisega)[31]
  • 2021 – Eesti teatri auhindade nominent näidendiga "Siirderiitujad"[32]
  • 2023 – Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent kogumikuga "Sireenid ja teisi näidendeid"[33]
  • 2023 – Tartu lastekirjanduse auhinna nominent raamatuga "Härra Maru mustikapood"[34]
  • 2024 – A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia nominent romaaniga "Taeva tütred"[35]

Võistluste auhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Liikmesus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu ja Noorte Autorite Koondise (NAK) liige.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "ETIS". www.etis.ee. Vaadatud 4. veebruaril 2023.
  2. ↑ Piret Jaaks Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisaidil.
  3. ↑ "Teater. Muusika. Kino veebruar 2019 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  4. ↑ "Näidendivõistluse võitis lugu buumijärgsest ängist". Eesti Päevaleht. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 "Lavastused". Eesti Teatri Agentuur. 22. detsember 2020. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  6. ↑ Jaaks, Piret (juuni 2022). "Kirjutada inimesi. Kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös" (PDF). eamt.ee. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  7. ↑ "Kogukonnateater toob lavale "Minu Narva – Моя Нарва"". Virumaa Teataja. 24. mai 2021. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  8. ↑ ERR (16. jaanuar 2024). "Vanemuises esietendub surma teemat käsitlev draama "Lõpp"". ERR. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  9. ↑ kujerruksia, Lähettänyt Linnea /. "Lavalta: Rakentajat (European theatre collective/Teater Viirus)". Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  10. ↑ ERR (29. september 2022). "Sloveenia nukuteatri lavale jõuab Piret Jaaksi "Emme draakon"". ERR. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  11. ↑ OKIA; merle (17. oktoober 2023). "Öökuninganna ja tema draamamaailmad". Looming. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
  12. ↑ ERR, Olev Kenk | (21. november 2020). "Ugalas esietendus Piret Jaaksi "Valged põdrad"". ERR. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  13. ↑ "VIDEO | Tambet Tuisk: Eesti raadioteater on maailma tipus". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  14. ↑ admin (20. oktoober 2021). "Eesti teatripublikul võimalus näha Piret Jaaksi "Öökuningannat" Turu Teatri näitlejate esituses". Eesti Teatri Agentuur. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  15. ↑ ERR (24. november 2015). "Betti Alveri debüüdiauhinna võitis Piret Jaaks". ERR. Vaadatud 23. mail 2023.
  16. ↑ ERR, Janet Õunapuu | (20. november 2023). "Piret Jaaks: lihtne oleks olnud kirjutada heroiseeriv romaan". ERR. Vaadatud 8. detsembril 2023.
  17. ↑ "Taeva tütred". Varrak. 23. jaanuar 2024. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
  18. ↑ "Tammsaare kirjanduspreemia laureaat selgub üheksa nominendi seast - Uudised ja teated - Järva vald". jarvavald.ee. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
  19. ↑ "Eesti lasteraamatud valiti maailma parimate hulka". Raamatud. 12. oktoober 2020. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  20. ↑ ERR (7. veebruar 2024). "Piret Jaaks avaldas uue lasteraamatu "Öölaps"". ERR. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  21. ↑ "Soovitusi väikestele ja suurtele: põnevad pildiraamatud, mis toovad muige suunurka". Raamatud. 22. jaanuar 2020. Vaadatud 12. aprillil 2024.
  22. ↑ "Lars von Trier murrab kino ja teatri piire". Arhiiv. 25. november 2003. Vaadatud 8. mail 2023.
  23. ↑ ERR (24. november 2015). "Betti Alveri debüüdiauhinna võitis Piret Jaaks". ERR. Vaadatud 14. veebruaril 2024.
  24. ↑ "Arhiiv | ERR". Arhiiv | ERR (inglise). Vaadatud 18. märtsil 2023.
  25. ↑ "Raamatud". Eesti Lastekirjanduse Keskus. Vaadatud 14. veebruaril 2024.
  26. ↑ Jugendbibliothek, Internationale. White Ravens Database: Mommy’s dragon (inglise).
  27. ↑ "ÕL VIDEO | Parima teleseriaali „EnsV" tegijad: tundus, et oleme seda nii kaua teinud ja kõik võtavad meid iseenesestmõistetavalt". elu.ohtuleht.ee. Vaadatud 14. aprillil 2023.
  28. ↑ "Eesti Muinsuskaitse Selts". muinsuskaitse.ee (eve). Vaadatud 21. aprillil 2024.
  29. ↑ OKIA. "Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid". Sirp. Vaadatud 18. märtsil 2023.
  30. ↑ "2014. aasta teatriauhindade nominendid". Eesti Päevaleht. Vaadatud 14. aprillil 2023.
  31. ↑ ERR, Mari Klein, Priit Mürk | (9. märts 2019). "Kirjanduspreemia nominendid Kilmi ja Aarma: me pole dokumentaalsuse suhtes pühalikud olnud". ERR. Vaadatud 8. veebruaril 2024.
  32. ↑ OKIA. "Eesti teatri auhindade nominendid 2020. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest". Sirp. Vaadatud 14. aprillil 2023.
  33. ↑ ERR (13. veebruar 2023). "Selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid". ERR. Vaadatud 18. märtsil 2023.
  34. ↑ ERR (6. aprill 2023). "Selgusid Tartu lastekirjanduse auhinna nominendid". ERR. Vaadatud 14. aprillil 2023.
  35. ↑ "Tammsaare kirjanduspreemia laureaat selgub üheksa nominendi seast - Uudised ja teated - Järva vald". jarvavald.ee. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
  36. ↑ "Kirjanduskonkursil "Serva pääl" laureaate nii saartelt kui ka mandrilt". Maakond. 23. november 2019. Vaadatud 18. märtsil 2023.
  37. ↑ "Arhiiv | ERR". Arhiiv | ERR. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
  38. ↑ ERR (23. november 2023). "Põlvepikuraamatu konkursi võitis Piret Jaaksi ja Marju Tammiku käsikiri". ERR. Vaadatud 3. veebruaril 2024.

Allikad

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Piret_Jaaks&oldid=6782996"