Sirp
|
See artikkel on põllutööriistast; ajalehe kohta vaata Sirp (ajaleht) |
Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.
Sirp on üks vanemaid lõikusvahendeid, neoliitikumi maaviljeluses kasutati tulekivist teraga sirpe.[1] See koosneb eest kitsenevast, kaarjast kõverast terast ning lühikesest puust käepidemest. Rohusirbid on lühikesed, kuid väga kõverad.
Muinaskreeklastel oli sirp maaharimise sümbol ning seetõttu ka Demeteri atribuut.
Sirp ja vasar on talurahva ja proletariaadi liidu sümbol.
Eesti alad
[muuda | muuda lähteteksti]
Pronksiajal Eestis kasutusel olnud sirp oli väike ja suhteliselt sirge teraga. Vanem rauast sirbitüüp, mis võeti kasutusele 1. sajandil pKr[1], oli 3,5–4,5 cm laiuse kaarja teraga, mille külge oli needitud kõver vars. Sellist kasutati veel 19. sajandil Lääne-Eestis ja saartel. Praegu tuntud vormi omandasid eesti sirbid keskajal. Eestis ja Baltikumis kasutati Vene aladel levinud tüüpi sirpi, millel oli 2,5–3 cm laiune tugevasti kaardus peenehambuline tera ning lühike sirge, sirbirootsu otsa kinnitatud vars. Sirp oli põhiliselt naiste tööriist. 19. sajandi keskpaigani lõigati sirbiga kõiki vilju, hiljem peamiselt rukist. Sajandi lõpus hakkas vikat sirpi viljalõikusel kõrvale tõrjuma.[2]
Võru murdes on selle lõikeriista nimetus tsirp, tegusõna sirbiga viljalõikuse kohta oli saarte murdes õsuma, lõunaeesti murretes põimima[2].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti Entsüklopeedia. 8. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 1995. lk 521
- ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 277
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sirp |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sirp |