Sigaret

Sigaret (kõnekeeles ka "pläru") (prantsuse laensõna cigare + ette, mis tähendab "väikest sigarit") on suitsetatav tubakatoode, mis koosneb õhukesse paberisse rullitud peeneks lõigatud tubakast. Tavaliselt on sigarettidel ka filter.

Tööstuslikult toodetud sigaret on keskmiselt 84 millimeetrit pikk ja läbimõõduga 7–8 millimeetrit.

Ajalugu

Maisipaberi sisse rullitud tubakat suitsetasid Kesk-Ameerika indiaanlased – maiad ja asteegid. Hispaanlased tõid selle Euroopasse 16. sajandi keskpaigas. Pärast seda, kui Inglismaal 1586. aastal hakati tubakat suitsetama, levis see komme üle kogu Euroopa. Varem tõmmati tubakat ninna.

Sigarette hakati valmistama sigarivabrikutes Prantsusmaal ja Lõuna-Hispaanias tubakajääkidest 1850. aastal.

Tubakasuits

Keskmise sigareti suitsus on üle 12 000 keemilise ühendi, seal hulgas:

Ühendaine	Kogus
Süsihappegaas	45–65 mg
Vingugaas	10–23 mg
Lämmastikoksiidid	0,1–0,6 mg
Butadieen	0,025–0,04 mg
Benseen	0,012–0,05 mg
Formaldehüüd	0,02–0,1 mg
Atseetaldehüüd	0,4–1,4 mg
Metanool	0,08–0,18 mg
Sinihape	1,3 mg
Nikotiin	0,8–3 mg
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud	0,0001–0,00025 mg
Aromaatilised amiinid	0,00025 mg

Tarbimine

2002. aasta seisuga toodetakse iga aasta 5,5 triljonit sigaretti. Kokku arvatakse suitsetajaid olevat 1,1 miljardit inimest, mis on rohkem kui üks kuuendik kogu Maa elanikkonnast.

Suitsetamine meeste ja naiste seas (2000)
	Protsentides (%)
Piirkond	mehed	naised
Aafrika	29	4
USA	35	22
Idapoolne Vahemere osa	35	4
Euroopa	46	26
Kagu-Aasia	44	4
Läänepoolne Vaikse ookeani osa	60	8

Allikas: Maailma Terviseorganisatsiooni hinnang 2000. aastal

Tuntud sigaretimarke

Pikemalt artiklis Sigaretimarkide loend

Vaata ka