Space Launch System
 Space Launch Systemi start kunstniku kujutatuna | |
| Otstarve | kanderakett |
|---|---|
| Tootja | Boeing, United Launch Alliance, Orbital ATK, Aerojet Rocketdyne |
| Päritolumaa | Ameerika Ühendriigid |
| Projekti maksumus | 7 miljardit dollarit (periood 2014–18, 2014. a hinnang)[1] kuni 35 miljardit dollarit (aastani 2025, 2011. a hinnang)[2][3] |
| Raketistardi maksumus | 500 miljonit dollarit (2012. a hinnang)[4] |
| Suurus | |
| Pikkus | 111,25 m (Block 2 Cargo) |
| Läbimõõt | 8,4 m (esimene aste) |
| Astmeid | 2 |
| Kasulik last | |
| Sihtkoht | Maa-lähedane orbiit |
| Kandevõime | 70 000–130 000 kg |
| Seotud raketid | |
| Perekond | Space Shuttle'il põhinevad kanderaketid |
| Võrreldavad | Saturn V, Energija, N1, Ares V, Falcon Heavy, New Glenn, BFR |
| Stardiajalugu | |
| Hetkeseis | kasutuses |
| Stardikohad | Kennedy Kosmosekeskuse stardiplatvorm 39B |
| Raketistarte | 1 |
| Edukaid starte | 1 |
| Esmalend | Exploration Mission 1 (2019)[5] |
| Ainus lend | 16 November 2022, 1:47:44 am EST (6:47:44 am UTC)[6] |
| Märkimisväärsed lastid | Orion (kosmoselaev), Europa Clipper |
| Kiirendid (Block 1, 1B) | |
| Kiirendite arv | 2 viiesegmendilist tahkekütuskiirendit |
| Tõukejõud | 3 600 000 kN |
| Kogutõukejõud | 7 200 000 kN |
| Eriimpulss | 269 (vaakumis) |
| Põlemisaeg | 124 sekundit |
| Kütus | polübutadieen-akrüülnitriil (PBAN), ammooniumperkloraat-komposiitkütus (APCP) |
| Esimene aste (Block 1, 1B, 2) – Core Stage | |
| Pikkus | 64,6 m |
| Läbimõõt | 8,4 m |
| Tühimass | 85 270 kg |
| Täismass | 979 452 kg |
| Mootor(id) | 4 X RS-25D/E[7] |
| Tõukejõud | 7 440 kN |
| Eriimpulss | 363 (mere tasapinnal), 452 (vaakumis) |
| Kütus | vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX) |
| Teine aste (Block 1) – Delta krüogeeniline teine aste | |
| Pikkus | 13,7 m |
| Läbimõõt | 5 m |
| Tühimass | 3 490 kg |
| Täismass | 30 710 kg |
| Mootor(id) | 1 X RL10B-2 |
| Tõukejõud | 110,1 kN |
| Eriimpulss | 462 |
| Põlemisaeg | 1125 sekundit |
| Kütus | vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX) |
| Teine aste (Block 1B, Block 2) – Exploration Upper Stage | |
| Läbimõõt | 8,4 m |
| Mootor(id) | 4 X RL10 |
| Tõukejõud | 99 000 kN |
| Kütus | vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX) |
Space Launch System (inglise keeles 'kosmosesse lennutamise süsteem', lühend SLS) on NASA-s väljatöötamisel olev kanderakett, mis peaks asendama 2011. aastal lennud lõpetanud kosmosesüstikud[8]. Kanderaketi kasutusele võtmine peaks NASA-l võimaldama korraldada süvakosmose missioone, sealhulgas mehitatud missioone Marsile. SLS-i asuti välja töötama 2010. aastal pärast Constellationi programmi tühistamist ning sellest peaks saama läbi aegade võimsaim kanderakett.
SLSi versioon Block 1 peab suutma viia Maa-lähedasele orbiidile 70-tonnise laadungi. Block 2 versioon, mis stardib koos süstiku tahkekütusekiirenditest edasi arendatud kiirenditega, peab suutma Maa-lähedasele orbiidile viia vähemalt 130-tonnise laadungi. Lisaks on stardikiirendite abil startiv SLS võimeline transportima astronaute ja varustust Maa-lähedaselt orbiidilt kaugemale. Plaanide kohaselt hakkab SLS kasutama Kennedy kosmosekeskuse stardikomplekse. Space Launch Systemi esimene start toimub plaanide kohaselt novembris 2021.[9]
2011. aastal oli projekti eelarveks 18 miljardit dollarit, millest 6 miljardit oli Orioni, 10 miljardit kanderaketi ja 2 miljardit stardiplatvormide arendamiseks. Mitmed organisatsioonid on avalikult pooldanud programmi tühistamist, tuues põhjenduseks, et on liiga kallis ning takistab teiste NASA projektide rahastamist.
Block 1
[muuda | muuda lähteteksti].png)
SLS kasutab osaliselt Space Shuttle'i ajajärgust pärandiks jäänud tehnoloogiaid. Kanderaketi koosseisus on süstikutel kasutatud tahkekütusekiirendeid, mida on edasi arendatud. SLSi peamootorid kasutavad kütusena vedelvesiniku ja vedelhapniku segu ja on pärit süstikutelt aga need on modifitseeritud, sest iga mootorit kasutatakse vaid ühel missioonil.
Planeeritud missioonid
[muuda | muuda lähteteksti]| Missiooni nimi | Planeeritud start | Mehitatud | Meeskonna suurus | Missiooni kirjeldus |
|---|---|---|---|---|
| Artemis 1 | november 2021 | Ei | Orion lendab ümber Kuu. | |
| Artemis 2 | 2023 | Jah | 4 | Mehitatud Orion lendab ümber Kuu. |
| Artemis 3 | 2024 | Jah | ||
| Europa Clipper | 2025 | Ei | 4 | Kosmosesond, mis suundub uurima Jupiteri kuud Europat |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "NASA commits to $7 billion mega rocket, 2018 debut". CBS News. 27. august 2014. Vaadatud 13.03.2015.
- ↑ Andy Paszior (7. september 2011). "White House Experiences Sticker Shock Over NASA's Plans". The Wall Street Journal. Vaadatud 22.02.2015.
- ↑ "ESD Integration, Budget Availability Scenarios" (PDF). Space Policy Online. 19. august 2011. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2011. Vaadatud 15. septembril 2011.
- ↑ "NASA's huge new rocket may cost $500 million per launch". MSNBC. 12. september 2012.
- ↑ Clark, Stephen (28. aprill 2017). "NASA confirms first flight of Space Launch System will slip to 2019". Spaceflight Now. Vaadatud 29. aprillil 2017.
- ↑ "NASA Prepares Rocket, Spacecraft Ahead of Tropical Storm Nicole, Re-targets Launch". Spaceflight Now. Vaadatud 27. märts 2024.
- ↑ "space launch system" (PDF). NASAfacts. 2012. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13.08.2012.
- ↑ "Space Launch System" (PDF). NASA. Vaadatud 24. juuli 2017.
- ↑ "Hopeful for launch next year, NASA aims to resume SLS operations within weeks". Spaceflight Now. Vaadatud 6. juuli 2020.