Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Vaalhai

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Vaalhai (perekond)
Vaalhai
Vaalhai (Rhincodon typus)
Vaalhai (Rhincodon typus)
Suurus võrreldes inimesega
Suurus võrreldes inimesega
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kõhrkalad Chondrichthyes
Selts Heeringahailised Orectolobiformes
Sugukond Vaalhailised Rhincodontidae
Perekond Vaalhai Rhincodon
Liik Vaalhai
Binaarne nimetus
Rhincodon typus
A. Smith
Vaalhai levila
Vaalhai levila

Vaalhai (Rhincodon typus) on kõhrkalade klassi kuuluv kalaliik.

Vaalhai on maailma suurim teadaolev kalaliik ja ta hoiab rekordit ka kõige suurema mitteimetajast selgroogsena. Kõige suurem mõõdetud isend on 12,64 m pikk ja kaal umbes 21,5 t.[2]

Vaalhaid elavad troopiliste ookeanide avavetes ning neid leiab harva alla 21 °C veest.[3] Arvatakse, et nad võivad elada kuni 70-aastaseks, kuid selle kindlakstegemine on osutunud raskeks.[4] Vaalhaide liik eristati 1828. aasta aprillis, kui Lõuna-Aafrikas 4,6-meetrine isend harpuuniga kinni püüti. Tol ajal Kaplinnas tegutsev militaararst Andrew Smith kirjeldas liiki järgmisel aastal kui kõige suuremat ookeanides elavat haid.[5] Nimi vaalhai viitab kala suurusele ja toitumisviisile, mis esineb ka vaalaliste seltsis.[6]

Kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaalhaide suu võib olla 1,5 m lai ning see sisaldab 300–350 rida väikeseid hambaid ja filtervooderdusi, millega nad veepinna lähedal aeglaselt liikudes toitu filtreerivad.[7] Erinevalt paljudest teistest haidest, paikneb vaalhaide suu pea eesotsas, mitte pea alumisel poolel.[8] Neil on viis paari suuri lõpuseid. Pea on väga lai ja lame ning esiküljel on kaks pisikest silma. Vaalhaid on tumehallid ja valge kõhualusega ning nende nahk on märgistatud kahvatukollaste täppide ja triipudega, mis on igale isendile unikaalsed.

Keskmine täiskasvanud vaalhai on 9,8 m pikk ja kaalub umbes 9 t.[3] Populaarkirjanduses levivad jutud ka isenditest, kes on üle 18 m pikad ja kaaluvad 45,5 t, kuid sellistel lugudel puudub igasugune tõepõhi ning need pole teaduslikult tõestatud.[9]

  • Lõuad
    Lõuad
  • Hambad
    Hambad

Levik ja eluviis

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaalhai on troopilistes vetes elav pelaagiline kala. Tüüpiliselt elavad nad avavetes, kuid neid on märgatud ka maismaa läheduses, laguunidesse või atollidesse sisenemas. Üldiselt piirduvad nad 30 laiuskraadiga ja on migratoorsed.[4] Kuigi vaalhaid on pelaagilise eluviisiga, suudavad nad sukelduda vähemalt 1286 m sügavusele.[10]

Paljunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaalhaide paaritumise ja poegimise kohta pole palju teada.

1996. aastal kinni püütud emane, kes oli tiine 300 pojaga, osutab sellele, et vaalhaidel esineb ovovivipaaria ehk kehasiseselt viljastatud munade sees asuvad looted arenevad emade sees.[4][11][12] Tõendid näitavad, et kõik pojad ei sünni korraga, vaid emane hoiustab ühest paaritumisest saadud spermat ja sünnitab mingi ajaperioodi jooksul mitu korda järjest.[13] Vaalhaid saavutavad suguküpsuse umbes 30. eluaastal ja elavad 70–100-aastaseks.[4][14]

Siiamaani kõige väiksem isend leiti 7. märtsil 2009. aastal Filipiinidelt. Hai oli ainult 38 cm pikk ning ta avastati madalast rannaveest, saba nööriga posti külge seotud. Leiu põhjal arvavad osad teadlased, et see ala ei ole ainult vaalhaide söögikoht, vaid ka sünnituskoht.[15][16]

Toitumine

[muuda | muuda lähteteksti]
Vaalhai toitumas Filipiinidel

Vaalhai on üks kolmest filtertoidulisest hailiigist. Vaalhaid toituvad planktonist, aerjalalistest ehk kopepoodidest, krillist, kalamarjast, Jõulusaare punase krabi vastsetest[17] ja muust väiksemast veeujumist, näiteks kalmaaridest ja kaladest. Toitutakse ühel kahest viisist: suu lahti edasi ujudes ja nii toitu suhu lükates või statsionaarselt vett järjest suhu imedes ja lõpuste kaudu välja puhudes. Mõlemal juhul toimivad filtervooderdused toidu eraldajatena veest. Vaalhaisid on vaadeldud ka "köhimas". Arvatakse, et selline tegevus puhastab haide filtervooderdused sinna kinni jäänud osakestest.[4][18][19]

Vaalhaid on aktiivsed toitujad, sihtides kokku koondunud planktoneid või kalu. Noored vaalhaid võivad süüa koguni 21 kg planktonit päevas.[20]

Suhtlemine inimestega

[muuda | muuda lähteteksti]

Käitumine sukeldujatega

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamata oma suurusele ei ole vaalhaid inimestele ohtlikud. Nad on väga rahulikud kalad ja lubavad vahel ujujatel enda peal "sõita"[21][22],[23] kuigi haiteadlased ja looduskaitsjad taunivad niisugust käitumist, sest selline käitumine häirib kalu.[24] Noored vaalhaid on leebed ja võivad vahel sukeldujatega mängida. Allvee-fotograafid on vaalhaisid jäädvustanud ujumas ohutult inimeste läheduses.[25]

Kaitse

[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlat hinnangut vaalhaide populatsiooni suuruse kohta maailmas praegu pole. IUCN on märkinud liigi ohustatuks nende pika eluea ja hilise suguküpseks saamise tõttu, kuid suurt rolli mängib ka kalakasvatuste mõju, kaaspüügiks sattumine ja veesõidukitega kokkupõrkamine.[2]

2010. aasta Mehhiko lahe naftareostus põhjustas 780 000 m3 nafta lekkimise Mississippi jõesuudme lõunaossa, kus 1/3 vaalhaide lähiaja vaatlusi on esinenud. Kuigi surnud vaalhaisid ei leitud, kinnitati vaatluste käigus, et haidel polnud võimalik vältida õlikihti, mis hõljus veepinna kohal, kus nad vahel tundide viisi toituvad.[26]

Sadu vaalhaisid sureb iga aasta ka Hiinas, kus neid tapetakse nende uimede, nahkade ja õli pärast.[27]

Vangistuses

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaalhaid on väga populaarsed akvaariumites, kus neid hoitakse, kuid haide suuruse ja toitumisviisi tõttu on vaja selleks väga suuri ja spetsiaalseid mahuteid.[28] Halvad elutingimused ja suur suremus akvaariumites on aga õhutanud vastuseisu selle hiiglasliku kala vangistuses hoidmisele.[29][30]

Esimene katse vaalhaisid vangistuses hoida oli 1934. aastal, kui ühte isendit peeti Jaapanis võrguga ümbritsetud lahes umbes neli kuud.[31] Esimese akvaariumis pidamise katse teostas samuti Jaapanis asuv Okinawa Churaumi akvaarium 1980. aastal.[28] Sellest alates on Okinawal peetud mitut isendit, kes on tavaliselt kalavõrkudesse juhupüügina kinni jäänud (alates 2009. aastast pole seda enam juhtunud). Paljud sellised isendid olid juba püügist nõrgad ning osad lasti ka vabadusse tagasi,[28] kuid esialgsed ellujäämise määrad olid madalad.[30] Pärast liigi vangistuses hoidmise esmaste probleemide lahendamist on osa isenditest akvaariumis suutnud pikka aega elada.[28] Rekordit hoiab Okinawa akvaariumis elav vaalhai, mis 2021. aasta seisuga on seal elanud üle 26 aasta.[viide?]

Georgia akvaarium Ameerika Ühendriikides on senini ainus väljaspool Aasiat asuv akvaarium, mis peab vaalhaisid.[31] Pikk transpordiaeg (28–36 tundi) ja transpordiks vajalik keeruline logistika teevad vaalhaide pidamise ebatavaliseks.[32]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Pierce, S.J. & Norman, B. (IUCN SSC Shark Specialist Group (2016). Rhincodon typus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
  2. ↑ 2,0 2,1 Gerald L. Wood (1976). The Guinness Book of Animal Facts and Feats. Lk 139-141.
  3. ↑ 3,0 3,1 Pierce, S. J. & Norman, B. (2016). "Rhincodon typus". IUCN Red List of Threatened Species. 2016: e.T19488A2365291. doi:10.2305/IUCN.UK.2016-1.RLTS.T19488A2365291.en.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Colman, J. G. Froese, Ranier; Pauly, Daniel, eds. "Rhincodon typus". FishBase.
  5. ↑ Martin, R. Aidan. "Rhincodon or Rhiniodon? A Whale Shark by any Other Name". ReefQuest Centre for Shark Research.
  6. ↑ Brunnschweiler, J. M.; Baensch, H.; Pierce, S. J.; Sims, D. W. (2009). "Deep-diving behaviour of a whale shark Rhincodon typus during long-distance movement in the western Indian Ocean". Journal of Fish Biology. 74 (3):706–14. doi:10.1111/j.1095-8649.2008.02155.x. PMID 20735591.
  7. ↑ Compagno, L. J. V. "Species Fact Sheet, Rhincodon typus". Food and Agriculture Organization of the United Nations.
  8. ↑ "Whale Sharks, Rhincodon typus". MarineBio.org.
  9. ↑ McClain CR, Balk MA, Benfield MC, Branch TA, Chen C, Cosgrove J, Dove ADM, Gaskins LC, Helm RR, Hochberg FG, Lee FB, Marshall A, McMurray SE, Schanche C, Stone SN, Thaler AD (2015). "Sizing ocean giants: patterns of intraspecific size variation in marine megafauna". PeerJ. 3: e715. doi:10.7717/peerj.715. PMC 4304853. PMID 25649000.
  10. ↑ Brunnschweiler, Juerg M.; Baensch, H.; Pierce, S. J.; Sims, D. W. (2009). "Deep-diving behaviour of a whale shark Rhincodon typus during long-distance movement in the western Indian Ocean". Journal of Fish Biology. 74 (3): 706–714. doi:10.1111/j.1095-8649.2008.02155.x. PMID 20735591.
  11. ↑ Joung, Shoou-Jeng; et al. (1996). "The whale shark, Rhincodon typus, is a livebearer: 300 embryos found in one 'megamamma' supreme". Environ. Biol. Fish. 46 (3): 219–223. doi:10.1007/BF00004997.
  12. ↑ Clark, Eugenie. "Frequently Asked Questions". Sharklady.
  13. ↑ Schmidt, Jennifer V.; Chen, Chien-Chi; Sheikh, Saad I.; Meekan, Mark G.; Norman, Bradley M.; Joung, Shoou-Jeng (2010). "Paternity analysis in a litter of whale shark embryos". Endangered Species Research. 12 (2): 117–124. doi:10.3354/esr00300.
  14. ↑ Whale Shark (Rhincodon typus) Issues Paper. (2005). Department of the Environment and Heritage (Australian Government). ISBN 978-0-6425-5082-8.
  15. ↑ "St Helena whale sharks cause stir in Atlanta". (2013). South Atlantic Media Services.
  16. ↑ "Tiny whale shark rescued – World news – World environment". (2009).  Associated Press via NBC News.
  17. ↑ Morelle, Rebecca (2008). "Shark-cam captures ocean motion". BBC News.
  18. ↑ Martin, R. Aidan. "Elasmo Research". ReefQuest.
  19. ↑ "Whale shark". (2017). Ichthyology at the Florida Museum of Natural History.
  20. ↑ Schmidt, Jennifer V. (2010). "Whale Sharks are BIG eaters!". The Shark Research Institute.
  21. ↑ Compagno, Leonard J. V. (2002). Sharks of the World: An Annotated and Illustrated Catalogue of Shark Species Known to Date: Bullhead, Mackerel and Carpet Sharks. 2. Food & Agriculture Organization of the United Nations (FAO). ISBN 978-92-5-104543-5.
  22. ↑ "Favorite Wins of 2013". Break.com. p. 1:24.
  23. ↑ Robbins J. (2017). Watch Iranian fisherman 'surf' on top of a whale shark across the Persian Gulf. International Business Times.
  24. ↑ Whitehead, Darren Andrew. (2014). Establishing a quantifiable model of whale shark avoidance behaviours to anthropogenic impacts in tourism encounters to inform management actions,[alaline kõdulink] University of Hertfordshire.
  25. ↑ Pictures of the Day: Tuesday. (2009). Time magazine, "A 40-foot whale shark and a brave snorkler swim off the South African coast."
  26. ↑ Handwerk, Brian. (2010). Whale Sharks Killed, Displaced by Gulf Oil? National Geographic News.
  27. ↑ "Hundreds of sharks killed in China". (2014).
  28. ↑ 28,0 28,1 28,2 28,3 Matsumoto; Toda; Matsumoto; Ueda; Nakazato; Sato; and Uchida (2017). Smith; Warmolts; Thoney; Hueter; Murray and Ezcurra, eds. Notes on Husbandry of Whale Sharks, Rhincodon typus, in Aquaria. Elasmobranch Husbandry Manual II. Special Publication of the Ohio Biological Survey. pp. 15–22. ISBN 978-0-86727-166-9.
  29. ↑ "Whale Shark's Death Sparks Debate". (2007). wsbtv. Archived from the original on 25 March 2010.
  30. ↑ 30,0 30,1 Moore, M. (2010). "Conservationists round on Chinese whale shark aquarium". The Telegraph.
  31. ↑ 31,0 31,1 Mollet, H. (2012). "Whale Shark Rhincodon typus Smith, 1828 in Captivity".
  32. ↑ Schreiber, C.; and C. Coco. (2017). Smith; Warmolts; Thoney; Hueter; Murray and Ezcurra, eds. Husbandry of Whale Sharks. Elasmobranch Husbandry Manual II. Special Publication of the Ohio Biological Survey. pp. 87–98. ISBN 978-0-86727-166-9.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vaalhai&oldid=6579417"