Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Kindral

Allikas: Vikitsitaadid
Aimée Eugénie Delville-Cordier (1822–1899), "Kindral Jean-Pierre Henry portree", s.d.
Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, "Kindral von der Faun" (u 1848)


Proosa

[muuda]


  • Allveelaev Orzel püüdis jälitajat igat moodi maha raputada; sukeldus, vahetas suunda, aga miski ei aidanud. Soomuslaev Potjomkin ei jäänud meetritki maha. Koledasti tätoveeritud nõukogude madrused ajasid juba pardal vett keema ning hakkisid sibulaid.
"Kas me võime seda rahulikult pealt vaadata?" hüüdsin ma nördinult oma kõrval seisvale kindral Laidonerile. Ülemjuhataja raputas pead.
"Minu järel, kangelased!" kajas tema hääl üle sadama. Laidoner tormas hobuse seljas vette, kohe seejärel startis tuntud eesti meresõitja Kihnu Jõnn ja üks noor poiss, kes oli tahtnud sõita Mallega saarde kalu püüdema, läks kah appi. Soomuslaev Potjomkin lõi araks ning kadus silmapiiri taha.
Räsitud ja lipendav Orzel sõitis sadamasse. Läksime Laidoneriga laevale.


  • Ja juba aasta pärast hiilgasid õed Lenmerid naaberlinna kõige kallimas varietees oma suurepäraste tantsudega, ning nüüd saatis neid igal pool ihukaitse, mis koosnes kindrali vormis vanamehest (kindraleid kardetakse kuidagi rohkem), neil oli maja mere ääres ja lepingud kõikidesse maailma maadesse, kaasa arvatud tundmatud Man-Vani saared. (lk 128)

Luule

[muuda]

Istus töölaua taha isemajandav komponist
viipas kohale nootide kaardiväe
(Need on alati ja kõikjal olemas
ning ei lõpe kunagi otsa)
ja andis kõigile käsud kätte
...
Siis tegi kindral Bach nootide kaardiväele ranget rividrilli
Nad rivistusid nii ja naa
ja jälle naa ja nii
ja väga keeruliselt
ja isegi pea alaspidi
Paksud poolnoodid läksid päris higiseks kohe

  • Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92


laske lapsukestel kaevikusse tulla
ütles kolonel ja saigi kindraliks
lapsed tulid siis ta kraapis peale mulla
pühkis higi näolt ja muutus kartuliks

  • Juhan Viiding, "Klaperjaht", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 296