Tähistaevas
Proosa
[muuda]- Mõnede ööde tähelööve paneb meid uskuma, et taeval on tuulerõuged. (lk 34)
- Viimselpäeval tõusevad meritähed taevasse. (lk 35)
- Kui taevas on maha mänginud kõik tähed, viskab ta kuuga kulli ja kirja. (lk 40)
- Koi muudab meie vesti tähistaevaks. (lk 51)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974
- Terviklikku maailmapilti kuulub paratamatult taevas, taevakehad ja nende mõjud. Mida looduslähedasemas kultuuris inimene elab, seda olulisem on talle tähistaevas.
- Enn Kasak, "Tähistaeval põhinevatest uskumustest" Mäetagused nr 1
- Ka mina leian, et kultuur/kirjandus on amorfne innovatiivse algega etteaimamatu valdkond, mis sageli kujutab elu ehedamalt kui statistikale tuginev teadustöö või põhjalik ajakirjanduslik uurimus. Kunstil selle sõna avaras tähenduses võib olla taastav, vabastav ja alternatiivset mõistmisruumi loov mõju. Küll aga ei usu ma, et värskus ja võimekus tuleneb sellest, et kultuur on sõltumatu muust inimtegevusest. Miks ei võiks kultuurist rääkida kui ühiskonna paratamatult politiseeritud osisest, kust nähtub elust pärinev, nii nagu loojad ja lugejad seda kogevad? Kust sugeneb mõttekäik, et kirjandust poliitilis-sotsiaalselt tõlgendades – seda inimellu asetades või selle inimelus asetsemist näidates – minetavad kirjandus ja kirjanduskriitika "toetuse ja toe" ning sulevad "tähistaeva" meie kohal?
- Kirjanduse ja kirjanduskriitika – sümbiootiliste sõprade – vabadus seisnebki selles, et kirjandusel on sõnavabadus ja kriitikal on sõnavabadus ning peetakse agarat, ent sõbraliku tooniga vaidlust. Ometi on meie kultuuriruumis ikka veel levinud arvamus, et poliitilistel, sealhulgas feministlikel kultuurikriitikutel on vähem sõna- ja valikuõigust kui väidetavalt apoliitilistel kirjutajatel. Lisa Radole mõeldes ei saa ma siiski aru, miks mina – feminist – kirjandusest tähistaevast leida ei või, kui ma seda ometigi iga päev leian? Miks ei võiks tähistaevast koos ammutada?
Luule
[muuda]- Jim Ollinovski, "KYMME", lk 21, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009
ei maksa võtta taevast nii täht-tähelt
ei maksa näha taevas ainult langevaid
tähti põrgusse langevaid tähti
- Jim Ollinovski, "KYMME", lk 25, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009
mida enam sügisesse
seda kirkamaks saab öine tähistaevas
ei ole sellest piltlikumat vaatepilti
taevast paistab mõttetu mosaiik
tähtede ürgaegsetest keskaegsetest
või ka viie aasta vanustest kujuvõttudest
lembitu-aegne ja laulva revolutsiooni aegne
on tähistaeva telgil lausa kõrvuti
- Andres Ehin, "See suur ja ilus illusioon" kogus "Udusulistaja" (2008), lk 100
Ei ole juhus, et inimene on kõigesööja,
sest seda on ka varblane.
Inimene nopib tarkust tähistaevast.
Lind nokib teri.
- Liepa Rūce, "*Meie seltskonnas kõik alati...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 200
