Freiburg

See artikkel räägib Saksamaa linnast; Šveitsi linna kohta vaata artiklit Fribourg.

---

Freiburg
saksa Freiburg
Freiburgi lipp Freiburgi vapp
Pindala: 153,1 km²
Elanikke: 237 244 (31.12.2023)
Koordinaadid: 48° 0′ N, 7° 51′ E

Freiburgi asend Baden-Württembergis

Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal, Freiburgi ringkonna halduskeskus.

Freiburg asub Dreisami jõe ääres 278 m merepinnast kõrgemal. Linna pindala on 153,07 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 221 924.

Freiburgile lähimad suured (üle 100 000 elaniku) linnad on 46 km kaugusel kagus Prantsuse Mulhouse, 51 km kaugusel lõunas Šveitsi Basel, 66 km kaugusel põhjas Prantsuse Strasbourg ja 85 km kaugusel edelas Šveitsi Zürich .

Freiburgi läbib 48. põhjalaiuskraad. See on mitmel pool ka tänavatele märgitud.

Kliima

Freiburg on üks Saksamaa soojemaid linnu aasta keskmise õhutemperatuuriga +11,6 °C. Absoluutne maksimum mõõdeti 13. augustil 2003: +40,2 °C, millega Freiburg ja Karlsruhe jagavad Saksamaa rekordit.

Aasta keskmine sademete hulk on 954 mm, samas kui liidumaa keskmine on 800 mm. Suvel sajab rohkem. Kõige sademeterikkam kuu on juuni (keskmiselt 117 mm), kõige sademetevaesem veebruar (keskmiselt 54 mm).

Aastas paistab päikest keskmiselt 1740 tundi ja ka selle näitaja poolest on Freiburg Saksamaal esirinnas.

Ajalugu

Esimene dokument, milles Freiburgi kanti mainitakse, pärineb aastast 1008. Selles kirjeldas Heinrich II piiskop Baseli Adalberole ümbruskonda.

1091 rajas Švaabimaa hertsog Berthold II von Zähringen praegusele Freiburgi Lossimäele Friburchi kindluse, mida tänapäeval tuntakse Leopoldsburgi varemetena. Kuigi Friedrich I von Staufen sundis ta juba järgmisel aastal hertsogkonnast loobuma, ehitati kindlust edasi. Berthold sai Zähringeni hertsog tiitli, mis oli üks esimesi keskaegse Saksamaa nii-öelda tühje tiitleid: perekonnal oli väljaspool lossi väga vähe mõju. Mõju suurendamiseks asutati lähedusse kloostreid. Bertholdi pojad Berthold III ja Konrad I von Zähringen andsid lossi ümber tekkinud asulale 1120 linna- ja turuõiguse. Vaba turu järgi saigi linn nimeks Freiburg.

Freiburgil oli hea asukoht: Põhjamere ja Vahemere vaheline kaubatee lõikus seal Reini ja Doonau vahelise kaubateega. See aitas linna kiirele õitsengule. Juba 1200. aasta paiku oli Freiburgis 6000 elanikku.

Freiburgi Münsteri katedraal (umbes 1895)

Viimane Zähringeni hertsog Berthold V alustas Freiburgi Münsteri katedraali ehitamist endise külakiriku asemele. Ehitist alustati romaani stiilis, aga kui see lõpuks 1513 valmis, oli see põhiliselt gooti stiilis.

Pärast Zähringeni dünastia väljasuremist 1218 said Freiburgi isandaks Urachi krahvid. Linnanõukogu ei usaldanud uut valitsejat ja sõlmis esimese krahviga lepingu, milles märkis oma õigused üles. Urachi krahve nimetati sellest ajast peale Freiburgi krahvideks ja esimene neist oli Egino I von Freiburg. Sellegipoolest puhkes linna ja krahvi vahel 13. sajandi lõpus tüli, kui krahv Egino II von Freiburg püüdis tõsta makse ja piirata kodanike vabadust. Linlased kasutasid katapulte ja hävitasid krahvi lossi. Vihane krahv kutsus oma õemehe, Straßburgi piiskopi Konrad von Lichtenbergi appi ja see saabus oma sõjaväega linna karistama. Kohalik lihunik Hauri pussitas aga piiskopi 29. juulil 1299 surnuks. Sellest ajast pidi linn oma krahvile igal aastal 300 marka hõbedat maksma.

Krahvisoole jäi sellestki väheks. 1366 tegi krahv Egino III katse linn öösel ära vallutada. Katse ebaõnnestus, mis tähendas Freiburgi krahvide võimu lõppu linnas. 1368 ostis linn end vabaks ja astus liitu Habsburgidega, kes lubasid linnal oma vabaduse säilitada. Aadli mõju linnas ja linnaelanike hulgas vähenes oluliselt pärast 9. juulil 1386 toimunud Sempachi lahingut, milles Austria hertsog Leopold III Habsburg püüdis vallutada Šveitsi ja sai hävitavalt lüüa. Enamik Austria sõjaväelasi löödi maha, kaasa arvatud Leopold.

Freiburgi jõukust kasvatasid hõbedakaevandused, mistõttu Freiburg oli kuni umbes 1460. aastani üks Euroopa rikkamaid linnu – hiljem lõppesid hõbedavarud otsa. Alates 1327 müntis Freiburg oma penne. Linnaelanike arv ei tõusnud siiski 10 000-ni.

1467 asutas Austria hertsog Albrecht VI Freiburgis Albrechti ülikooli, mis tänapäeval kannab Freiburgi ülikooli nime. Tähtsuse mõttes astus ülikool ammendunud kaevanduste asemele ja Freiburg kujunes tööstuslinnast kultuurikeskuseks. Reformatsiooni otsustas Freiburg mitte toetada ja sai üheks katoliikliku Saksamaa keskuseks.

Vaata ka

• SC Freiburg

Välislingid

• Freiburgi koduleht