Leipzigi lahing
|
See artikkel on 1813. aastal toimunud lahingust; 1642. aastal toimunud lahingu kohta vaata artiklit Leipzigi lahing (1642). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
| Leipzigi lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Kuuenda koalitsiooni sõjast ja Napoleoni sõdadest | |||
 Aleksandr Zaurveidi (1783–1844) maal lahingust | |||
| Toimumisaeg | 16.–19. oktoobrini 1813 | ||
| Toimumiskoht | Leipzigi lähistel | ||
| Tulemus | Prantsuse vägede kaotus | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
Lahingu käik
[muuda | muuda lähteteksti]Lahingu alguses oli koalitsioonil (ülemjuhataja Austria feldmarssal K. P. Schwarzenberg, 1771–1820) 133 000 meest (Böömi armee), Napoleonil 122 000 meest. Koalitsioonil õnnestus juurde tuua 172 000 meest (Sileesia armee, Põhjaarmee ja Poola armee), Napoleonil 87 000 meest. Suurtükke oli liitlastel umbes 1400, prantslastel umbes 700. Suuri kaotusi kandnud Prantsusmaa vägi pidi 19. oktoobri hommikul taganema.
Osapoolte kaotused
[muuda | muuda lähteteksti]Prantslased kaotasid ligikaudu 80 000 meest (neist 20 000 vangilangenuna) ja peaaegu kõik suurtükid. Liitlasvägi kaotas umbes 54 000 meest.
Lahingu tulemused
[muuda | muuda lähteteksti]Leipzigi lahingu tagajärjel vabanes Napoleoni ülemvõimu alt kogu talle allunud ala Reinist ida pool.