Motorola

Motorola, Inc.
Tüüp	rahvusvaheline ettevõte
Asutatud	25. september 1928
Tegevus lõpetatud	4. jaanuar 2011
Peakorter	1303 East Algonquin Road, Schaumburg, Illinois, USA
Valdkonnad	telekommunikatsioon
Tooted	tahvelarvutid; mobiiltelefonid; nutitelefonid; raadiosaatjad; RFID-süsteemid; mobiiltelefoni infrastruktuurid
Koduleht	www.motorola.com

Motorola, Inc. oli Ameerika hargmaine telekommunikatsiooniettevõte, mis tegutses Illinoisi osariigis Schaumburgis. 4. jaanuaril 2011 jagati Motorola kaheks iseseisvaks avalikuks ettevõtteks (Motorola Mobility ja Motorola Solutions).

Motorola disainis ja müüs traadita võrgu seadmeid. Ettevõtte koduvõrgu ja leviedastuse toodete hulka kuulusid digiboksid, digitaalsed videomakid ning videoülekande ja kõrglahutusvõimega televisiooni võimaldamiseks kasutatavad võrguseadmed.

Ajalugu

Motorola loodi 1928. aastal Chicagos. Algul oli ettevõtte nimi Galvin Manufacturing Corporation^[1]. 1930. aastal demonstreeris Galvin Manufacturing Corporation esimest korda avalikkusele töötavat autoraadio mudelit. Firma asutaja Paul V. Galvin mõtles Motorola nime algselt välja uue autoraadio jaoks. Ta ühendas sõna "motor" (sõnast motorcar, "auto") täheühendiga "ola" (heli). Motorola tähendab "heli liikumises" (sound in motion)^[2]. Esimene Motorola kaubamärgiga toode müüdi 1930. aastal. Lisaks teleritele ja raadiotele tootis ettevõte mitmesuguseid sidetooteid, sealhulgas satelliidisüsteeme, digibokse ja modemeid.

1947. aastal alustas Motorola väga edukalt telerite ning raadiote tootmist. Käsiraadio AM SCR-536 oli Teise maailmasõja ajal üks olulisemaid vahendeid sidepidamiseks.

1952. aastal avas Motorola oma esimese rahvusvahelise tütarettevõtte Kanadas Torontos raadiote ja telerite tootmiseks.

1953. aastal loodi Motorola Foundation, mille eesmärgiks oli toetada mainekaid Ameerika Ühendriikide ülikoole. Motorola varustas NASA kosmoselende aastakümneid raadioseadmetega, sealhulgas 1969. aastal Kuu-lennu ajal. Aasta hiljem asutas firma tütarettevõtte, mis vastutas litsentsimise ja tootmise eest rahvusvahelistel turgudel.

Aastal 1960 tõi Motorola turule esimese juhtmeta kaasaskantava suure ekraaniga (19 tolli) teleri ning juba 1963. aastal esimese ristkülikukujulise ekraaniga värviteleri.

1976. aastal kolis Motorola oma praegusesse peakorterisse Illinoisi osariigis Schaumburgis.

1983. aasta septembris kiitis USA Föderaalne Sidekomisjon (FCC) heaks DynaTAC 8000X-i, maailma esimese kommertsmobiiltelefoni.

1991. aastal esitles Motorola Hannoveris Saksamaal esimest digitaalse mobiilsidesüsteemi ja GSM telefoni prototüüpi.

1995. aastal tõi Motorola turule esimese kahesuunalise piipari, mis võimaldas kasutajatel tekstsõnumeid ja e-kirju vastu võtta ning vastuseid saata.

1998. aastaks moodustas mobiiltelefonide müük kaks kolmandikku Motorola kogutulust. Samal aastal edestas Nokia Motorolat ning saavutas maailma suurima mobiiltelefonide müüja staatuse. 2000. aasta juunis varustasid Motorola ja Cisco BT Cellneti Inglismaal maailma esimese avalikult kasutatava GPRS mobiilsidevõrguga.

2006. aasta juunis omandas Motorola tarkvaraplatvormi c, mille töötas välja Briti firma TTP Communications^[3]. Motorola tooteid (nt mobiiltelefone, sülearvuteid, protsessoreid, raadiosidevahendeid) kasutasid nii valitsus kui ka julgeolekuametnikud.

2011. aasta augustis teatas Google, et ostab Motorola Mobility (Motorola tütarettevõtte) umbes 12,5 miljardi dollari eest^[4]. 30. oktoobril 2014 müüs Google Motorola Mobility 2,91 miljardi dollari eest Lenovole.

Allüksused^[5]

Enterprise Mobility Solutions – peakorter asub Schaumburgis. Hõlmab valitsusele ja riigi julgeoleku sektorile pakutavaid sideteenuseid. Arendab analoog- ja digitaalraadiosaatjaid, kõne- ja andmeside tooteid ning -süsteeme, mobiile, arenenud andmehõivet, traadita side infrastruktuure ja raadiosagedustuvastuse (RFID) lahendusi klientidele üle kogu maailma.
Home & Networks Mobility – peakorter asub Illinoisi osariigis Arlington Heightsis. Toodab süsteeme, mis hõlbustavad katkematut ligipääsu (juhtmega ja juhtmeta) digitaalsele meelelahutusele, informatsioonile ja sideteenustele. Arendab digitaalseid videolahendusi, kõne- ja andmeside modemeid ja kaablivõrke.
Mobile Devices – peakorter asub Illinoisi osariigis Libertyville'is. Praegu kõige vaesem firma haru^[viide?]. Tegeleb mobiiltelefonide, traadita side süsteemide, integreeritud rakenduste ja Bluetooth-tarvikute arendamisega.

Majandustulemused

Motorola mobiilseadmete osakond jäi 2007. aasta IV kvartalis 1,2 miljardi dollarilisse kahjumisse, samal ajal kui ettevõte tervikuna teenis sama kvartali jooksul 100 miljonit dollarit^[6]. 2008. aasta jaanuaris koondati 3500 töötajat^[7], millele järgnes veel 4000 inimese koondamine sama aasta juunis. 2008. aasta juulis lahkus hulk juhte Motorolast, et töötada Apple'is välja iPhone^[8]. 2010. aasta teises kvartalis teatas ettevõte 162 miljoni dollarilisest kasumist, mis on 2009. aasta teises kvartalis teenitud 26 miljoni dollariga võrreldes suur tõus.

Kõrvaltooted

Telerid ja raadiod

1974. aastal loobus Motorola oma teleri- ja raadiotööstusosakonnast, mis sisaldas tuntud elektroonikakaubamärki Quasar. Selle osakonna omandas Matsushita, juba tänu Panasonicule tuntud, kuid Põhja-Ameerikas laieneda sooviv ettevõte.

Iridium

Motorola töötas esimese globaalse sidevõrgu välja 77 satelliiti kasutades. Äriambitsioonid selle projekti taga ja vajadus kasvava riskikapitali järele projekti rahastamiseks viis lõpuks Iridiumi loomiseni 1990. aasta lõpus. Kuigi tehnoloogia töötas, ei suutnud Iridium piisavalt kliente meelitada ja läks 1999. aastal pankrotti.

Motorola valmistas selle võrgu jaoks kaks satelliittelefoni. Mõned neist on veel tootmises, kuid müüakse Iridiumi nime all.

Valitsus ja kaitse

2000. ja 2001. aasta äritulude vähenemise tõttu loovutas Motorola oma valitsuse ja kaitsega tegeleva äri General Dynamicsile. Leping jõustus 2001. aasta septembris. Motorola Integrated Information Systems Groupist moodustati GD Decision Systems (hiljem ühines General Dynamics C4 Systemsiga).

Autotööstus

2006. aasta juulis müüs Motorola oma autoäri Continental AG-le. Motorola autotööstus teenis aastas 1,6 miljardit USA dollarit (1,33 miljardit eurot) ja andis tööd 4500 inimesele. Osakond tootis telemaatikasüsteeme, mida kasutatakse sõiduki navigatsiooni- ja turvafunktsioonides, mootori ja käigukasti juhtelektroonikas, roolivõimus, elektroonikas ja andurites, mida kasutatakse roolimisel, pidurdamisel ning elektriakendes ja -ustes.

Biomeetria

2000. aastal ostis Motorola Printrak International Inci 160 miljoni dollari eest^[9] ja omandas sõrmejäljetuvastussüsteemi tarkvara^[10]. 2008. aasta oktoobris nõustus Motorola ettevõtte Safran S.A.-le maha müüma.

Jagunemine

26. märtsil 2008 kiitis Motorola juhatus heaks firma kaheks eraldi ettevõtteks jagunemise. Eeldati, et reguleerivate asutuste nõusolek saadakse varem ja jagunemine lõpetatakse juba 2009. aastal, kuid protsess venis firma ümberkorraldusprobleemide ja 2008.–2009. aasta majandussurutise tõttu^[11].

11. veebruaril 2010 teatas Motorola, et jaguneb kaheks iseseisvaks ettevõtteks. Ametlik jagunemine toimus 4. jaanuaril 2011 kella 12.00 paiku. Ettevõtted said nimeks Motorola Mobility (toodab mobiilseadmeid ja kaabeltelevisiooni varustust) ja Motorola Solutions (arendab välja analoog- ja digitaalraadiosaatjaid, kõne- ja andmeside tooteid ning -süsteeme). Motorola Solutionsit peetakse Motorola otseseks järeltulijaks.

Kvaliteedisüsteem

Six Sigma kvaliteedisüsteem töötati välja Motorolas, kuid sai tuntuks General Electricu tõttu. Selle looja oli insener Bill Smith, kes töötas Bob Galvini (Motorola asutaja Paul Galvini poja) alluvuses, kui too juhtis ettevõtet. Motorola Ülikool on üks paljudest kohtadest, mis pakub Six Sigma koolitust.

Keskkond

Tuvastati, et Motorola ja Arizona Water põhjustasid trikloroetüleeni saaste Scottdale'is Arizonas. Saaste tõttu keelati piirkonnas peaaegu 5000 inimesel kolmeks päevaks vee tarvitamine. Leiti, et Motorola oli saaste tekkimises peamine süüdlane. Trikloroetüleen on tööstuslahusti, mida arvatakse olevat üks vähi põhjustaja. Reostuse põhjustas vigane puhur, mida kasutati trikloroetüleeni veest eemaldamiseks.

2010. aasta oktoobris jagas Motorola koos Panasonicu ja Sonyga Greenpeace'i roheliste elektroonikatootjate nimekirjas kuuendat kohta (kaheksateistkümnest).

Motorola kasutab üsna vähe kemikaale. Firma eesmärgiks on PVC ja BFR mobiilseadmete tootmisest kõrvaldada, kuid mitte kõigist pärast 2010. aastat välja antud mudelitest. Sony Ericsson ja Nokia on seda juba teinud. Kõik Motorola mobiiltelefonid on nüüdseks PVC-vabad, kaks mobiiltelefoni (A45 ECO ja GRASP) ning kõik laadijad on PVC- ja BFR-vabad.

Ettevõte on tootmises taaskasutatud materjalide osakaalu suurendanud. Näiteks MOTO W233 Renew ja MOTOCUBO A45 Eco mobiiltelefonid on toodetud taastöödeldud veejahuti pudelite plastmassist. Firma andmeil vastavad kõik Motorola uued laadijad Energy Stari tõhususnõuetele.

Sponsorlus

Motorola spondeeris Scottish Premier League'i klubi Motherwell FC 11 aastat. Pikaajaline leping lõppes pärast seda, kui ettevõte alustas Šotimaal oma tootmistegevuse vähendamist. Motorola spondeeris ka klubi Livingston FC aastatel 1998–2002. Ettevõttel oli tehas Livingstoni äärelinnas, kuid see suleti sponsorluse lõppedes. Livingstoni Almondvale'i staadioni lõunapoolne tribüün sai sponsorluse ajal Motorola järgi nime. Firma on spondeerinud 7-Eleveni jalgrattameeskonda, kuhu kuulus Lance Armstrong. Motorola oli ka Danica Patricki, David Beckhami ja Fergie sponsor. 2000–2001 spondeeris Motorola São Paulo jalgpalliklubi, 2004–2007 Austraalia jalgpalliliigasse kuuluvat Richmondi jalgpalliklubi ja alates 2008. aastast Club Bolívari. Robby Gordonit toetas Motorola aastatel 2007–2008. Motorola kaubamärk on Robby Gordoni autode NASCAR 07 ja NASCAR 08 peal.

Nutitelefonid

Moto G ja Moto X on populaarsed Motorola nutitelefonid. Nexus 6 on samuti Motorola telefon.

Tunnustus

2004 – National Medal of Technology and Innovation

Viited

↑ Mahon, Morgan E. A Flick of the Switch 1930–1950 (Antiques Electronics Supply, 1990), p.111.
↑ A Legacy of Innovation: Timeline of Motorola history since 1928. Motorola Solutions, Inc.. Retrieved October 20, 2011.
↑ "Motorola acquires TTPCom AJAR Software Platform". Motorola Inc.. Retrieved July 12, 2011.
↑ Google's Motorola acquisition: Nail in the Android patent coffin? | ZDNet
↑ "Motorola Mobility – Motorola Solutions – About Motorola – Directional Landing Page". Motorola Inc.. January 4, 2011. Retrieved July 12, 2011.
↑ "Motorola profit slides on mobile woes; shares hit 5-year low". MarketWatch. January 23, 2008. Retrieved July 12, 2011.
↑ "Motorola to lay off 3,500". Engadget Mobile. Retrieved July 12, 2011.
↑ "Motorola sues former employee turned Apple exec for ganking trade secrets"
↑ http://www.answers.com/topic/printrak-a-motorola-company
↑ https://archive.today/20120713031336/findarticles.com/p/articles/mi_m0EIN/is_1995_April_27/ai_16868474/
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2009. Vaadatud 27. novembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[qJRFl-1] Mahon, Morgan E. A Flick of the Switch 1930–1950 (Antiques Electronics Supply, 1990), p.111.

[iBnuD-2] A Legacy of Innovation: Timeline of Motorola history since 1928. Motorola Solutions, Inc.. Retrieved October 20, 2011.

[RQkx6-3] "Motorola acquires TTPCom AJAR Software Platform". Motorola Inc.. Retrieved July 12, 2011.

[70AQE-4] Google's Motorola acquisition: Nail in the Android patent coffin? | ZDNet

[zAxIU-5] "Motorola Mobility – Motorola Solutions – About Motorola – Directional Landing Page". Motorola Inc.. January 4, 2011. Retrieved July 12, 2011.

[oRKXz-6] "Motorola profit slides on mobile woes; shares hit 5-year low". MarketWatch. January 23, 2008. Retrieved July 12, 2011.

[Nbj83-7] "Motorola to lay off 3,500". Engadget Mobile. Retrieved July 12, 2011.

[h7rZf-8] "Motorola sues former employee turned Apple exec for ganking trade secrets"

[rkaBg-9] ttp://www.answers.com/topic/printrak-a-motorola-company

[7Dy7z-10] ttps://archive.today/20120713031336/findarticles.com/p/articles/mi_m0EIN/is_1995_April_27/ai_16868474/

[FsIRI-11] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2009. Vaadatud 27. novembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]