Võru kreis
| Võru kreis | |
|---|---|
|
| |
| saksa keeles Kreis Werro | |
| vene keeles Верроский уезд | |
|
| |
| Pindala: 3744,2 km² | |
Elanikke: 97 185 (1897)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 26,0 in/km² | |
| Kreisilinn: Võru | |
 |
Võru kreis (saksa keeles Kreis Werro, Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Kreis ehk maakond piirnes põhjas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi, idas Pihkva kubermangu Pihkva maakonna ning edelas ja lõunas Valga kreisiga.
Võru kreis[2] loodi 1780. aastatel Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest, maakonnakeskus ja kreisilinn (1784) Võru linn aga asutati endise riigimõisa asemele.
Võru kreis hõlmas enamiku tolleaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna, Maaritsa, Vastse-Kuuste ja Ahja ümbruskonnad, Võru kreisi ehk Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbruse. 1780. aastatel väljakujunenud kreisipiiridesse jäi Võrumaa kuni Esimese maailmasõjani. Eesti iseseisvudes ja 1920. aastate haldusreformides siirdusid Võrumaa läänepoolsed alad tollal loodud Valga maakonna koosseisu.
Territoorium
[muuda | muuda lähteteksti]
Võru kreisi kreisilinn oli Võru, kreisi kuulus algselt 8 kihelkonda:
- Hargla kihelkond (Kirchspiel Harjel),
- Kanepi kihelkond (Kirchspiel Cannapäh),
- Karula kihelkond (Kirchspiel Carolen),
- Põlva kihelkond (Kirchspiel Pölwe),
- Räpina kihelkond (Kirchspiel Rappin),
- Rõuge kihelkond (Kirchspiel Rauge),
- Urvaste kihelkond (Kirchspiel Urbs (Anzen)),
- Vastseliina kihelkond (Kirchspiel Neuhausen).
Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 17:[3]
- Võru linna- ja maakihelkond
- Hargla kihelkond (Kirchspiel Harjel),
- Kanepi kihelkond (Kirchspiel Cannapäh),
- Kambja kihelkond (Kirchspiel Kamby),
- Karula kihelkond (Kirchspiel Carolen),
- Nõo kihelkond (Kirchspiel Nüggen),
- Otepää kihelkond (Kirchspiel Odempä),
- Puhja kihelkond (Kirchspiel Kawelecht),
- Põlva kihelkond (Kirchspiel Pölwe),
- Rannu kihelkond (Kirchspiel Randen),
- Räpina kihelkond (Kirchspiel Rappin),
- Rõngu kihelkond (Kirchspiel Ringen),
- Rõuge kihelkond (Kirchspiel Rauge),
- Sangaste kihelkond (Kirchspiel Sagniß, Kirchspiel Theal),
- Urvaste kihelkond (Kirchspiel Urbs (Anzen)),
- Vastseliina kihelkond (Kirchspiel Neuhausen),
- Võnnu kihelkond (Kirchspiel Wendau).
20. sajandi alguses olid Võru kreisis Võrumaal:
- Kambja kihelkond,
- Võnnu kihelkond,
- Nõo kihelkond,
- Rõngu kihelkond,
- Rannu kihelkond,
- Puhja kihelkond,
- Sangaste kihelkond,
- Otepää kihelkond,
- Karula kihelkond,
- Urvaste kihelkond,
- Kanapää kihelkond,
- Põlva kihelkond,
- Räpina kihelkond,
- Võru khk,
- Hargla kihelkond,
- Vastseliina kihelkond,
- Rõuge kihelkond.[4]
Sillakohtupiirkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Võru ja Tartu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[5] (Werrosches Ordnungsgericht, Dorpater Ordnungsgericht):
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond
Võrumaa politseivalitsus
[muuda | muuda lähteteksti]Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni "Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine" seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Võru kreisi Võrumaa politseivalitsuse[6] I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Räpina, Põlva, Võru mõis, Väimere ja Jaasu, Rõuge kihelkonnast, Löövi ja Pindi mõisad, Vastseliina kihelkonnast mõisad: Orava ja Lasva, kreischefi abilise elukoht oli Räpinas; II. jaoskond: Kanapää, Karola, Hargla ja Antsmõisad, kreisichefi abilise elukoht oli Vaabinas; III. jaoskond: Võru, Rõuge, Vastseliina, kreischefi vanema abilisega.[7]
Vapp
[muuda | muuda lähteteksti]Võru kreis kasutas asjaajamistes Venemaa keisrinna Katariina II määratud Võru vappi.[8][9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
- ↑ Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784, Der neue Creitz, seite 132-134
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 31.
- ↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 80
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 39.
- ↑ 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused, www.eha.ee
- ↑ Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2
- ↑ Kreis Werro. Melioratsionsstatistik. Rahvusarhiiv, EAA.2059.1.69.
- ↑ Der Werrosche Kreis. Rahvusarhiiv, EAA.854.4.470.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 31.
- Merike Värs, Võru linna asutamine maakonnalinnana, Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo õppetool, Tartu 2013
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Võru kreis |
- Võru kreisist Eesti mõisaportaalis