Valmiera

Valmiera
	Valmiera lipp Valmiera vapp
	Pindala: 19,4 km² (2024)
	Elanikke: 22 376 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 57° 32′ N, 25° 25′ E

Valmiera (läti^ⓘ) (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus. Asub Koiva jõe ääres. Linna kaguosas asub Valga–Riia raudteeliinil Valmiera raudteejaam.

Halduslikult on see 1. järgu haldusüksus – vabariikliku keskalluvusega linn. Linn asub 50 km kaugusel Eesti piirist ja 107 km kaugusel Riiast.

Valmieras asub 1996. aastal avatud Vidzeme Kõrgkool.

Kaitstavad objektid

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Valmiera vanalinn, Volmari Püha Siimoni kirik (sealhulgas kiriku kantsel ja selle maalingud, kiriku seinamaalid-epitaafid, P. Tilihami hauaplaat, kiriku orel, orelirõdu ja selle maalingud, kolm sealset vitraaži ning J.F Schröderi mälestustahvel), Riikliku Maapanga hoone aadressil Rīgas iela 40; Valmiera õpetajate seminari hoone aadressil Leona Paegles iela 40, Kauguri talumeeste kalmistu ja Valmiera ordulinnuse varemed.^[3]^[4] Kohaliku kaitse all on hiiepaik Jumalasaareke (Elku saliņa).^[5]

Looduskaitse all on Putriņi tamm, Putriņi mets, Kauguri laas, Pauki männik, Jāņa Enkmaņa iela allee, Tērbatas iela tammeallee tammed, Dīvaliņa iela allee, Jāņa Daliņa iela allee, Raiņa iela allee, Tērbatas iela allee, Viestura allee, Lucase mõisa pärnad, Muuseumi Püha tamm, Puhkepark ja Koiva järsakkallas.^[6]

Ajalugu

Linna territooriumil asus Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria). Linnaks sai Valmiera aastal 1323.

1738. aastal loodi Valmierasse Hernhuutlliku vennastekoguduste liikumise õpetajate seminar, mis pidi andma maarahvale oma soost jutlustajad. Seminar suleti, kui vennastekoguduste tegevus keelustati 1743. aastal, Venemaa keisrinna Jelizaveta I poolt.

Aastatel 1839–1849 tegutses Volmaris ja 1849–1890 Valgas läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (1814–1881) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite Cimze seminar.

Valmiera on ajalooline piirkondlik keskus Läti aladel Valmiera kihelkonnas ja Volmari kreisis Liivimaa kubermangus. XVII sajandil hakkas linna läbima Peterburi–Riia postimaantee, hiljem ühines seal sellega veel Tallinna–Pärnu–Riia postimaantee uus trass.

1944. aasta septembris hävis sõjategevuse käigus kolmandik linnast ja peaaegu kogu Valmiera ajalooline keskus. Aastatel 2009–2021 oli Valmiera vabariigilinn.

Pildigalerii

Volmari ordulinnuse varemed hilisõhtul
Koiva jõe kaldapealne
Valmiera luteri kirik ehk Püha Simeoni linnakirik
Sissesõit linna
Valmiera Draamateater
Valmiera luteri kirik
Viktor Andersoni mälestustahvel Valmiera luteri kiriku seinal
Valmiera ordulinnuse varemed
Valmiera kaubamaja Valleta
Koiva jõgi Valmieras
Koiva jõgi Valmieras
Valmiera Memoriaalansambel Teises maailmasõjas langenud sõduritele
Hauad Valmieras Teises maailmasõjas langenud sõduritele
Infotahvel Valmieras II maailmasõja mälestusmärgi juures
Dzirnavu ezeriņa promenāde Valmieras
Dzirnavu ezeriņa promenāde Valmieras

Rahvastik

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Valmiera elanikest lätlasi 81,9%, venelasi 12,4%, valgevenelasi 1,9% ja teistest rahvustest inimesi 3,9%.