Location via proxy:   [ UP ]  
[Report a bug]   [Manage cookies]                
Mine sisu juurde

Guatemala

Allikas: Vikipeedia

Guatemala Vabariik


hispaania República de Guatemala
Guatemala asendikaart
Riigihümn "Guatemala Feliz"
Pealinn Guatemala
Pindala 108 889 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel hispaania
Rahvaarv 17 263 239 (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 158,5 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Bernardo Arévalo
Iseseisvus 15. september 1821
SKT 75,62 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 4470 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Guatemala ketsaal (GTQ)
Ajavöönd maailmaaeg −6
Tippdomeen .gt
ROK-i kood GUA
Telefonikood 502

Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Riik piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km².

Riigi pealinn on Guatemala.

2002. aastal elas riigis 11,2 miljonit inimest ja 2018. aastal arvati elanikke olevat 17,3 miljonit.

Guatemalas esineb pidevalt nii maavärinaid kui ka vulkaanipurskeid. Seal kasvab ka Kesk-Ameerika ulatuslikum puutumata vihmametsa massiiv.

Peaaegu kaks kolmandikku Guatemalast on kaetud mägedega. Riiki läbib kaks suuremat mäeahelikku. Kuigi põhjapoolne ahelik on vana ja tugevasti kulunud, kõrguvad mõned sealsed mäetipud ikkagi üle 3000 m. Lõunapoolne ahelik on noorem ja seal on rohkem kui 30 vulkaani, millest kolm on aktiivsed. Mäekülgi mööda alla uhutud vulkaaniline tuhk on Guatemala Vaikse ookeani äärsel kitsal rannikumadalikul segunenud mullaga, selle tagajärjel on mullad väga viljakad.

Atitláni järv

Suuri jõgesid Guatemalas pole, tähtsaimad on Usumacinta, Motagua, Chixoy ja Sarstún. Küll aga võib nii mägismaal kui ka ürgmetsas imetleda selliseid uhkeid järvi nagu Petén Itzá ja Atitlán.

Kuigi riik asub troopikavööndis, muudavad jahedad hoovused ja kõrgusvööndilisus Guatemala klimaatilised tingimused väga mitmekesisteks. Vaikse ookeani rannikul võib keskmine temperatuur olla üle 30 °C, samas kui 1800 m kõrgematel mägismaadel jääb see pigem 10 °C ja 16 °C vahele.

Taimestik on lopsakas ja vaheldusrikas. Madalamates ja niiskemates paikades kasvab väärispuudega troopiline vihmamets, silma rõõmustavad orhideed ja paljud muud erksavärvilised lilled. Mägismaadel asuvad tamme ja männi segametsad. Guatemala põhjaosas Peténi nõos asub tihe ja soe džungel.

Hirved, pekaarid, jaaguarid, tapiirid, tsikaadid, mitut liiki ahve, sealhulgas möiraahve,[4] ja ohtralt eksootilisi linde, nende hulgas ka rahvuslind ketsal.

Pärast aastakümneid väldanud diktatuure ja veriseid kodusõdasid valitseb Guatemalas praegu rahu, ent riigis on suuri probleeme tervishoiu ja hariduse vallas. Näiteks 39% täiskasvanud naistest ei oska lugeda ega kirjutada.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Guatemala on jaotatud 22 departemanguks. Nende koosseisus on 335 valda.

Guatemala departemangud
Lipp Vapp Departemang Keskus Pindala
(km²)
Rahvaarv
(2018)[5]
Valdu
Alta Verapaz Cobán 8686 1 215 038 17
Baja Verapaz Salamá 3124 299 476 8
Chimaltenango Chimaltenango 1979 615 776 16
Chiquimula Chiquimula 2376 415 063 11
El Progreso Guastatoya 1922 176 632 8
Escuintla Escuintla 4384 733 181 13
Guatemala Guatemala 2126 3 015 081 17
Huehuetenango Huehuetenango 7403 1 170 669 31
Izabal Puerto Barrios 9038 408 688 5
Jalapa Jalapa 2063 342 923 7
Jutiapa Jutiapa 3219 488 395 17
Petén Flores 35 854 545 600 12
Quetzaltenango Quetzaltenango 1951 799 101 24
Quiché Santa Cruz del Quiché 8378 949 261 21
Retalhuleu Retalhuleu 1856 326 828 9
Sacatepéquez Antigua Guatemala 465 330 469 16
San Marcos San Marcos 2397 1 032 277 29
Santa Rosa Cuilapa 2295 396 607 14
Sololá Sololá 1061 421 583 19
Suchitepéquez Mazatenango 2510 554 695 20
Totonicapán Totonicapán 1061 418 569 8
Zacapa Zacapa 2690 245 374 10

Guatemala ala oli 300–900 pKr õitsenud klassikalise maiade tsivilisatsiooni keskus.

1990. aasta seisuga moodustavad 55% Guatemala elanikkonnast indiaanlased, kellest enamik on maiad, ja 44% mestiitsid.

Riigis kõneldakse pärismaiselt 22 maia keelkonda kuuluvat keelt ning aravaki keelkonda kuuluvat garifuna keelt. 20. sajandi lõpus suri välja klassifitseerimata šinka keel.[6]

Turg Zunilis

Esivanemate kombeid peetakse au sees, eriti maaelanike hulgas.

40% tööealisest elanikkonnast on leidnud rakendust põllumajanduses. Kohaliku turu tarbeks kasvatatakse tera- ja puuvilju ning peamiseks ekspordiartikliks on kohv. Guatemala on üks maailma suuremaid kardemonitootjaid. Igal aastal raiutakse puidu ja põllumaade rajamise eesmärgil maha ligikaudu 1,7% Guatemala ülimalt liigirikastest vihmametsadest.

  1. http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2017/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=32&pr.y=7&sy=2015&ey=2022&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=258&s=NGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC&grp=0&a=
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. In Search of the Lost Empire of the Maya
  5. "Resultados Censo 2018" (PDF). Instituto Nacional de Estadistica Guatemala. Vaadatud 9. mail 2020.
  6. Languages of Guatemala.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]