Los Andželes
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
Eläjiden lugu (2023) | 3,820,914 ristitud |
Pind | 1,290,6 km² |
Pämez' | Karen Bass (tal'vku 2022—) |
Telefonkod | +1 213, 310/424, 323, 661, 747/818 |
Aigvö | tal'vel UTC−8, kezal UTC−7 |
Los Andželes (angl.: Los Angeles [lɒs ˈændʒələs], isp.: Los Ángeles [los ˈaŋxeles], lühenduz: L.A.) om lidn AÜV:oiden suvipäivlaskmas, Tünen valdmeren randal. Se om kahtenz' surtte lidn valdkundas, sijadase Kalifornii-štatan suves.
Lidn om AÜV:oiden tedon, kinofil'mdandan, opendusen, tegimišton da bobuštusiden järed keskuz.
Los Andželes vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid vozil 1932 i 1984, möst lindäs vodel 2028.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Edel ispanijalaižiden tulendad läz 30 küläd oli tongva-indejalaižil, 3 tuhad eläjid. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1781 4. päiväl sügüz'kud Ispanijan imperijan territorijal. Vozil 1821−1848 pen' žilo oli Meksikan palaks. Mülüb AÜV:oihe vspäi 1848.
Los Andželes sai lidnan statusad vn 1850 4. päiväl sulakud. Vl 1876 raudte tuli lidnha San Franciskospäi. Vl 1892 löuzihe kivivoid, i vodele 1923 mail'man kivivoin nelländez oli sadud Los Andželesan rajonas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase mererandaližes alangištos, Santa Monik-lahten randal, om ümbärtud Kordil'jeriden San Geibriel-, Santa Monik- da Santa An-mägisel'gil. Lidnan keskmäine korktuz — 93 m valdmeren pindan päl, kaikiš korktemb čokkoim om Elsi-sizared-mägenpä (1548 m). Ühtennimine jogi om kaikiš znamasižemb, no jokseb betontor'viš lidnan territorijal da heitab kuivsezonan aigan. Lähembaine järed lidn om San Diego 200 km suvipäivnouzmha.
Klimat om subtropine kuiv päivoikaz, kezakus-elokus eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +18,8 C°, kezakun-redukun +20,7..+23,7 C°, tal'vkun-uhokun +14,3..+15,0 C°. Ekstremumad oma −2 C° (viluku, uhoku) i +45 C° (kezaku, sügüz'ku). Paneb sadegid 362 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (63..92 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (15 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..76 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 63..65 % kül'mkus-vilukus, toižin sanoin nepsuz om minimaline vihmoiden pordon aigan.
Vezi tuleb lidnha koumadme akvedukadme Kalifornii-štatan keskuzpalaspäi. Pened manrehkaidused oleldas kaikuččel päiväl. Järedad manrehkaidused oliba vozil: 1933, 1971, 1987, 1994 (20. voz'sada). Mägidenkeskeine sijaduz vedab il'man redustandale.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Läz 1930. vot lidnan ristitišt ületi millionad. Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe 3 792 621 ristitud eliba lidnas, vn 2020 — 3 898 747 ristitud (se ristitišt oli kaikiš suremb). Enamba 18 mln ristituid elädas kaikes Los Andželesan lidnaglomeracijas (2013, kahtenz' surtte valdkundas). Ezilidnad zavottäs 200 kilometras lidnaspäi.
Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.: Mayor of Los Angeles). Vspäi 1929 valičijad valitas händast nelläks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Edeližed lidnan pämehed om Erik Garsetti (Eric Garcetti, heinku 2013 — tal'vku 2022), Antonio Vil'jaraigoza (Antonio Villaraigosa, heinku 2005 — kezaku 2013), Džeims Han (James Hahn, heinku 2001 — kezaku 2005).
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
|
|
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Los Andželes Vikiaitas |
AÜV:oiden järedad lidnad | |||
Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||