Blagoveščensk (Amuran agj)

Blagoveščensk (ven.: Благовещенск [bləgɐˈvʲeɕːɪnsk]) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivnouzmas. Se om Amuran agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om agjan Blagoveščenskan ümbrikon (ende rajonan) administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.

Blagoveščensk
Благовещенск

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	239,864 ristitud
Pind	320,97 km²
Pämez'	Oleg Imamejev (heinku 2020—)
Telefonkod	+7−4162-xxx-xxx
Avtokod	28
Aigvö	UTC+9 (MSK+6)

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Lidnan kart ümbrištonke (2017)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Ust'-Zejan küläks (ven.: станица Усть-Зейская) vl 1856. Külä sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vl 1858, Blagoveščenjan jumalanpertin mödhe.

Vozil 1919 (keväz'ku) — 1920 (semendku) Blagoveščensk oli okkupiruidud Japonijan imperijan sodavägil.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Amur-jogen hural randal Zei-jogen lanktendan sijas, 122 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Amur-jogen leveduz om läz 800 metrad lidnan röunoiš.

Kitajine Heihe-lidn seižub Amuran oiktal randal vasthapäi, kaikiš penemb keskust sihesai om 526 metrad. Avtotesild ühtenzoitab niid, se om saudud vll 2016−2019, no ekspluatacii ei ole zavodinus pandemijan tagut i planiruiše vn 2022 ezmäižes polespäi.

Klimat om ven mussonine kontinentaližen pirdoidenke. Se om pil'vekaz kezal, päivoikaz tal'vaigan. Voden keskmäine lämuz om +1,9 C°, kezakun-elokun +19,4..+22,2 C°, tal'vkun-uhokun −16..−21 C°. Ekstremumad oma −45,4 C° (uhoku) i +39,4 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om +0,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,0 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Ei oleskele sulasäd vilukus (maksimum +0,2 C°). Paneb sadegid 570 mm vodes, enamba kezakus-elokus (91..141 mm kus), vähemba kül'mkus-keväz'kus (7..13 mm kus). Voib olda sur'vezid kezaaigan (1958, 1984, 2013, 2021). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 55..62 % röunoiš keväz'kus-semendkus i redukus, 78..80 % heinkus-elokus.

Tobmuz

Kaik kaks' muite žilod, kaks' küläd da kaks' žilod raudtestancijanno mülüdas lidnümbrikho Blagoveščenskan ližaks.

Edeline lidnan pämez' om Valentina Kalita (keväz'ku 2015 — heinku 2020).

Eläjad

Vl 1913 lidnan ristitišt oli läz 70 tuhad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 214 390 ristitud, lidnümbrikon — 219 847 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 241 437 eläjad, se ristitišton lugu oli kaikiš suremb. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 225 091 eläjad, lidnümbrikon — 230 416 eläjad, agjan koume kümnendest.

Ortodoksižen hristanuskondan üks'toštkümne pühäpertid oma saudud lidnas: Jumalanmaman Blagoveššenjan kafedraline päjumalanpert' (uz' om letud vll 1997−2003), viž jumalanpertid i viž kodijumalanpertid. Islaman pämečet' om avaitud.

Transport

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ühtenzoituz Heihenke: laivad ujudas kezal, avtobusad ajadas tal'vel.

Vspäi 1913 Blagoveščensk-raudtestancii radab. Raudte ühtenzoitab lidnad Belogorskanke, se om 109 km pitte.

Rahvahidenkeskeine civiline Ignatjevo-lendimport (BQS / БГЩ, 710 tuhad passažiroid vl 2021) sijadase 15 kilometras lodeheze lidnan keskusespäi.

Galerei

• 
  Lidnan Duman i Administracijan sauvuz (2017)
• 
  Amuran agjan kodirandantedištandmuzei (2012)
• 
  Jumalanmaman Blagoveššenjan kafedraline päjumalanpert', vn 2017 nägu
• 
  Gavriil-arhangelan jumalanpert', vn 2013 nägu (ende riman katoline pühäpert')
• 
  «Amurskaja jarmarka»-torguindkeskuz (2017, Amuran jarmank)
• 
  Amuran valdkundaline universitet, päkorpus (2010)
• 
  Amuran valdkundaline medicinine akademii, administrativine korpus (2014)
• 
  «Azija»-adivpert' (2011, Azii)
• 
  Ignatjevo-lendimportan terminalad vl 2012
• 
  Blagoveščensk-raudtestancijan sauvuz vl 2012

Irdkosketused

• Lidnan Duman oficialine sait (blagduma.ru). (ven.)
• Lidnan ohjastusen oficialine sait (admblag.ru). (ven.)