Ulan Ude

Ulan Ude (ven.: Ула́н-Удэ́, burät.: Улаан Үдэ хото) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivnouzmas. Se om Burätijan Tazovaldkundan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Ulan Ude
Улан-Удэ (ven.)
Улаан Үдэ (burät.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	435,751 ristitud
Pind	365,71 km²
Pämez'	Igor' Šutenkov (sügüz'ku 2019—)
Telefonkod	+7−3012-xxx-xxx
Avtokod	03
Aigvö	UTC+8 (MSK+5)

Lidnan kart (2021)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1666 Venäman kozakoil kuti Tal'vdundan sija Udal (ven.: Удинское зимовье) keradamha valdkundmaksuid tungusalaižiš rahvahišpäi. Vspäi 1680 sen nimi oli Udan lidnuz (ven.: Удинский острог). Vl 1690 sai lidnan statusad udenke Udinsk-nimenke. Vozil 1735−1924 nimitihe Üläudinsk:aks (burät.: Дээдэ Үдэ, ven.: Верхнеу́динск).

Ulan Ude šingotase tarbhaižiden kaivatusiden samižen kompanijoil, mašinansauvomižel i metallanümbriradmižel, mecan ümbriradmižel, kebnal tegimištol, sömtegimištol, torguindal, videl tedoinstitutal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Seleng-jogen da sen oiktan Ud-ližajogen (ven.: Уда́, burät.: Үдэ гол 467 km pitte) kaikil randoil, mägidenkeskeižes katl'uses, 500..800 m ü.m.t. korktusil, oiged rand om korktemb.

Matkad Moskvhasai om 5660 km päivlaskmha avtotedme, Baikalan randhasai — 100 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Irkutsk 454 km päivlaskmha avtotedme.

Klimat om terav kontinentaline kuiv, päivoikaz, kezal eriližešti, vilunke tal'venke. Voden keskmäine lämuz om +0,1 C°, kezakun-elokun +17,7..+20,6 C°, tal'vkun-uhokun −17,5..−22,8 C°. Ekstremumad oma −54,4 C° (viluku) i +40,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −4,0 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +7,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +1,2 C°), läz ei olele sulasäd vilukus (maksimum +0,4 C°). Paneb sadegid 265 mm vodes, enamba kezakus-elokus (45..68 mm kus), vähemba redukus-sulakus (koume..kümne millimetrad kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 49..57 % röunoiš sulakus-kezakus, 75..78 % kül'mkus-uhokus, 64..69 % toižiš kuiš.

Tobmuz

Ulan Uden administrativižed rajonad: (vn 2017 kart)
     Raudterajon      Oktäbrin rajon      Nevondkundaline rajon

Ulan Ude jagase koumeks lidnrajonaks: Raudterajon (burät.: Түмэр замай хороо, ven.: Железнодорожный район), Oktäbrin rajon (Октябриин хороо / Октябрьский район), Nevondkundaline rajon (Зүблэлтын хороо / Советский район). Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pind om 365,71 nellikkilometrad.

Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' (mer) om Aleksandr Golkov (tal'vku 2012 — keväz'ku 2019).

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 404 400 ristitud, vn 2021 — 437 565 ristitud. Kaik 431 992 eläjad oli lidnas vl 2017, hö otiba 43 % tazovaldkundan ristitištos sil aigal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 439 128 eläjad vl 2020.

Rahvahad (enamba 0,3 % vl 2021): venälaižed — 53,5 %, burätalaižed — 30,6 %, totarlaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 1,4 %, rahvahuden ozutandata — 14,2 %.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma severz'-se kümnikoid kolledžid da tehnikumoid, Burätijan valdkundaline universitet Dorži Banzarovan nimed, Burätijan maižanduzakademii, Päivnouzmaižsibirine valdkundaline tehnologijoiden da ohjandusen universitet, Päivnouzmaižsibirine valdkundaline kul'turan institut, buddizman «Daši Čoinhorlin»-universitet, toižiden lidnoiden (Moskv, Novosibirsk) üläopendusen aluzkundad kaks' filialad.

Transport

Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Baikal-lendimport (UUD / UIUU / УЛЭ, 629 tuh. passažiroid vl 2022) sijadase 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Ulanbatarha, Pekinha i čarterreisid Tailandan lebutahoiže, Venäman Sibirin i Edahaižen Päivnouzmman järedoihe lidnoihe, Moskvha, Burätijadme.

Galerei

• 
  Muštrist Udan lidnusen alusenpanendan sijas
• 
  Lidnan administracijan sauvuz (2012)
• 
  Spasan jumalanpert' (huralpäi) i Jumalanmaman Smolenskan «Odigitrija»-jumalaižen kafedraline päjumalanpert' (oiktalpäi tagamal, om saudud vll 1741−1785), vn 2011 nägu (ortodoksine hristanuskond)
• 
  Hambin sume (buddizm), vn 2009 nägu
• 
  Ulan Uden aviategimen administrativine korpus vl 2014
• 
  Burätijan valdkundaline universitet Dorži Banzarovan nimed (2010, päkorpus)
• 
  Burätijan tedokeskuz (2008, Venäman tedoakademijan Sibirin palakund)
• 
  Burätijan valdkundaline akademine operan da baletan teatr i Teatraline torg senno (2016)
• 
  Valdkundaline venälaine dramteatr (2012)
• 
  Fizkul'turiž-sportivine kompleks (2015)
• 
  Rahvahidenkeskeižen Baikal-lendimportan päsauvuz vl 2016
• 
  Ulan Ude-päraudtestancijan sauvused vl 2008

Ulan Uden tobjan palan ühthine nägu Seleng-jogen vastrandaspäi vn 2015 heinkus

Tetabad sündnuded

• Amarsana Ulzitujev (sünd. 1963) — burätalaine mez', Venäman eläi, burätine kirjutai.
• Vladimir Volkov (1923−1987) — oli venälaine pirdai da skul'ptor.

Sebruzlidnad

• Mongolii Darhan, Mongolii (vspäi 1967)
• Japonii Jamagat, Japonii (1992)
• Kitai Man'čžurii, Südäimongolii, Kitai (1993)
• Japonii Rumoi, Hokkaido, Japonii (1971)
• Kitai Taibei, Taivan', Kitai (1996)
• Mongolii Ulanbatar, Mongolii (2000)

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (ulan-ude-eg.ru). (ven.)
• Lidnan informacine sait (ulan-ude-info.ru). (ven.)