Jekaterinburg
Jekaterinburg (ven.: Екатеринбу́рг) om Venäman millionerlidn, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Sverdlovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, mugažo Uralan federaližen ümbrikon keskuz.
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2024) | 1,536,183 ristitud |
Pind | 1,110,7 km² |
Pämez' | Aleksei Orlov (tal'vku 2020—) |
Telefonkod | +7−343-xxx-xxxx |
Avtokod | 66, 96, 196 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud vl 1723 kuti Jekaterinan raudtegim-lidnuz Petr I Suren käskön mödhe. Om nimitadud hänen naižen mödhe (Jekaterina I-imperatornaine). Vl 1781 sai lidnan statusad. Vozil 1924−1991 lidnan nimi oli Sverdlovsk (ven.: Свердло́вск).
Jekaterinburg šingotase nenil ižandusen sarakoil: metallurgii i metallan ümbriradmine, sömtegimišt, elektromašiništon tehmine, likkuimiden tehmine kaičendministrusen täht, tömašinoiden pästand, himine tegimišt, torguind, turizm, finansoiden sfer. Severziden-se transnacionaližiden kompanijoiden palakundad oma neciš lidnas.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase Iset'-jogen üläjoksmusen randoil (ven.: Исе́ть, Obin hurapol'ne bassein), seižub Uralmägiden päivnouzmaižil pautkil, 200..380 m ü.m.t. korktusil (keskmäine — 270 m).
Matkad Moskvhasai om 1667 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed ezilidnad oma Aramil' suvipäivnouzmas, Sredneural'sk i Üläpišm pohjoižes, Berözovskii pohjoižpäivnouzmas.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,3 C°, kezakun-elokun +16,2..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun −10,7..−12,6 C°. Ekstremumad oma −44,6 C° (tal'vku, viluku) i +40,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −5,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +9,4 C° (uhoku). Voib panda halad kezaaigan päiči heinkus (minimum +1,5 C°). Paneb sadegid 535 mm vodes, enamba kezakus-elokus (73..93 mm kus), vähemba kül'mkus-sulakus (19..33 mm kus). Lumikatken keskmäine korktuz sase 40..50 santimetrhasai. Il'man vozne keskmäine relätivine nepsuz om 75 %.
Tobmuz
vajehtaJekaterinburg jagase seičemeks administrativižeks rajonaks. Kaik 16 žilod da kaks' küläd mülüdas lidnümbrikho Jekaterinburgan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1147 km².
Lidnan pämez' (ven.: глава Екатеринбурга) om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Visokinskii (sügüz'ku 2018 — tal'vku 2020). Lidnan Diman ezimez' om Anna Gurarii vn 2023 redukuspäi. Edeline Duman ezimez' om Igor' Volodin (reduku 2018 — sügüz'ku 2023).
Eläjad
vajehtaVn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 349 772 ristitud, lidnümbrikon — 1 383 179 ristitud. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 1 544 376 eläjad, se oli kaikiš suremb. Vl 2018 kaik 1 468 833 ristitud elihe lidnas i 1 501 652 ristitud kaikes lidnümbrikos. Enamba 2,2 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2010): venälaižed — 80,0 %, totarlaižed — 3,3 %, ukrainalaižed — 0,9 %, baškiralaižed — 0,9 %, marilaižed — 0,5 %, azerbaidžanlaižed — 0,5 %, tadžikalaižed — 0,4 %, armenijalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 3,0 %, rahvahuden ozutandata — 10,1 %.
Üläopendusen znamasižed aluzkundad oma Uralan federaline universitet Boris Jel'cinan nimed[1] (om sätud kahten aluzkundan ühtištusel vl 2011, enamba mi 40 tuh. üläopenikoid), Uralan valdkundaline kaivuzuniversitet[2] (alusenpanend 1914 kut kaivuzinstitut), Venäman valdkundaline professionaliž-pedagogine universitet[3] (alusenpanend 1979, 12 tuh. üläopenikoid).
Transport
vajehtaJekaterinburg om valdkundan järedaks transporttesol'meks, seičeme raudted i kuz' federališt avtoted ühtenzoittas täs. Ümbäravtote om läz saudud vspäi 1994, lopuline keskust om sauvomas lidnan suves vll 2018−2020.
Avtobusad, trolleibusad, lidnelektrojonuz i ezilidnelektrojonused, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1991 (kaik om üks' jono, ühesa stancijad, 13 km raudted vspäi 2012).
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kol'covo-lendimport[4] (SVX / USSS / КЛЦ, 6,3 mln passažiroid vl 2019) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzazijan maihe i Turkanmaha, Evropan päivnouzman maihe i Venäman äjihe lidnoihe, om čarterreisid Vjetnamha i Tailandha tal'vel.
Galerei
vajehta-
Lidnümbrikon Duman i Administracijan sauvuz (2019)
-
Nevjanskan jumalaižiden muzei
-
Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu (om saudud vll 1818−1839)
-
Sverdlovan ird öližel aigal (2009)
-
Belinskijan ird (2009)
-
Uden pertišton taho «Akvamarin»-eländkompleksanke (2010)
-
Jekaterinburgan cirk (2019)
-
Jekaterinburg-Passažirine-raudtestancii vl 2019
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaJekaterinburg Vikiaitas |
Sverdlovskan agjan lidnad | ||
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur | ||
Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||